Postimees, Argo Ideon
Mida rahvakogu-katse meile siis näitas? Minu meelest eelkõige seda, et paljude inimeste meelest ei jõua nende seisukohad otsustajateni ega mõjuta nende tegevust. Nii saavad tuult tiibadesse ideed, kuidas olukorda muuta. Muidugi suhtutakse nendesse tüüpiliselt paraja skepsisega. Kui kodanikul tekib lootus, et tema seisukohta võetakse kuulda, võib tema osalusvalmidus hüppeliselt tõusta.
Kõrvalasuvas ülevaates märgib üks rahvakogu üks eestvedajaid Hille Hinsberg, et ettevõtmise (ilmselt ühe peamise) tulemusena võttis riigikogu vastu seaduse kollektiivsete pöördumiste kohta. Seega andis katse rahva arvamuse väljaselgitamiseks ühes küsimuses uue mehhanismi rahva arvamuse edastamiseks võimulolijatele.
Kollektiivne pöördumine, mida tuleks riigikogu komisjonis arutada ja seisukoht võtta, peab seaduse nõuete järgi saama vähemalt tuhat toetusallkirja ning sisaldama konkreetset ettepanekut. Lisada tuleb kuni kolmeleheküljeline põhjendus, kuidas ettepanek olukorda parandaks.
See võimalus jõustus aprillis ning seni on riigikogu saanud kaks nõuetele vastavat pöördumist: kaubandus-tööstuskojalt ja Vabaerakonna algatusrühmalt. Esimesega tegeleb rahanduskomisjon, kes pole seda veel arutanud. Vabaerakonna pöördumist, mis käib parteide rahastamise kohta, on põhiseaduskomisjonis ühe korra arutatud ning komisjon tahab näha võrdlevat analüüsi teiste riikide kogemusest.
Veel on riigikogus läbivaatamisel pöördumine töövõimereformi kohta (seadus aga võeti sel nädalal juba vastu).
Kolm muud Toompeale saabunud pöördumist ei vastanud nõuetele. Asi on nimelt selles, et seadus nõuab pöördumise allkirjastajate kohta andmeid: nime ja isikukoodi. Enamasti allkirjade kogumiseks kasutatavad veebikeskkonnad petitsioon.ee ja petitsioon.com aga ei võimalda digiallkirjastamist.
Millised teemad jäävad nõuete (või millegi muu) taha ega jõua uuest seadusest hoolimata otsustajate lauale? Keskkonna petitsioon.ee kõigi aegade populaarseim algatus on allkirjade kogumine Edgar Savisaare vastu, mis on seni pälvinud 7332 hääletaja toetuse (kuid eesmärgini, 100 000 hääleni annab ikka veel minna).
Samas pälvis petitsioon «Mitte ühtegi vaesuses last!» tuhande loodetu asemel vaid 153 häält.
Keskkonnas petitsioon.com on värskeimad algatused kanepi legaliseerimiseks ja liiga varase seksuaalhariduse vastu. Populaarseim, enam kui 8000 poolthäälega algatus nõudis 2011. aastal peaminister Ansipi tagasiastumist. Hilinemisega küll, aga see soov on nüüd täide läinud. Tänavu on üle 3000 toetaja pälvinud mesinike pöördumine pestitsiidide kasutamise vähendamiseks põllumajanduses.
Näib, et kui rahvakogu või ühisloome (crowdsourcing) asja tahetakse Eestis edasi ajada, oleks esiteks vaja tekitada veebis keskkond (telefonis Androidi ja iOSi äpid), mis võimaldaks seaduses seatud viisil algatustele toetust koguda. See ei peaks vabakonnale ja kodanikuaktiivile üle jõu käima.
Peab tunnistama, et ise oleksin pooldanud kollektiivse pöördumise läve seadmist kõrgemale, vähemalt 5000 või isegi 10 000 toetaja peale. Tuhande allkirja kogumine veebis ükskõik kui jaburale algatusele ei ole eriline probleem. On tarvis sotsiaalmeedias lihtsalt korraks kõvasti kära teha ja ongi mõni riigikogu komisjon taas tegelemas ettepanekuga surmanuhtlus taastada või teine riigikeel kehtestada.