A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

Pension 2050 pgrammi juhi Liisi Uderi kommentaar:

Aare Reivalt kirjutab Eesti pensionisüsteemist kaunis negatiivses võtmes. Jah, Eestis on pensionid madalad ja tõesti, ka tulevikus jäävad need keskmiselt sama madalaks. Seetõttu ongi olulisim selle arvamusloo juures just viimane lause „Iseenesest pole pensioni kogumise ideel viga midagi. Iseasi, kuidas seda tehakse ja milline on tulemus.“ Uue eakuse rahvakogu eesmärk oli koguda ideid, kuidas olukorras, kus pensionid ei kasva suhtena palkadesse kunagi suuremaks kui need praegu on, tagada vanemaealistele parem, rõõmsam ja tegusam elu. Arvestades pensionikassa seisu täna ja tulevikus peab muidugi ise pensionipõlveks säästma, aga lisaks sellele pakuti rahvakogul välja palju ideid, mis realiseerudes muudaks vanemaealiste (aga ka nooremate) elu hoopis paindlikumaks. Näiteks ideed tandemtöö seadustamisest või sotsiaalmaksu miinimumi kaotamisest või vanaduspensioniealiste töötajate madalama sotsiaalmaksu rakendamisest muudavad ühel või teisel moel tööturgu. Hoolduskindlustuse loomine, omastehooldajate palga rakendumine või vanavanemate tegevuse lastelaste hoidmisel seadustamine tagaks paljudele kindlustunde, et neile on abivaja pereliikme hooldamisel abi olemas.

Rahvakogu parimate ideedega saab endiselt tutvuda ning neile toetusallkirja anda https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/.


Aare Reivarti autorikülg: valgete viigipükste asemel saad pensionile jäädes auklikud susped

Hakkame algusest pihta. Käid tööl. Oled jalataldadest pealaeni õnnega koos ja saad keskmist brutopalka, ligi 1200 eurot kuus. Enamiku eestimaalaste jaoks on see ulmeline summa, sest mediaanpalk on 800 euro kandis ja väga suur osa inimesi müüb oma tööjõudu ainult miinimumpalga ehk 470 euro eest kuus.

Kas sa mõtled tulevikule ja pensionilejäämisele, kui hakkad saama umbes 400 eurot kuus, tihti ka vähem? Sellest tuleb maksta üür, kommunaalmaksed, osta süüa, ravimeid jne.

Ja kui peaksidki natuke rohkem pensioni saama (2017. aastal on tulumaksuvaba pension 416 eurot), siis tabab sind riigi valus maksuvits. Selleks et lugeja ei süüdistaks autorit luuludes, esitame väljavõtte sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Näiteks: Mati pensioni suurus on 450 € kuus ja ta on esitanud meile tulumaksuvaba osaga arvestamise avalduse. Mati pension kuulub tulumaksuga maksustamisele:

2017. aastal 450 – 416 = 34 → 34 x 0,20 = 6,80 (tulumaks) → 450 – 6,80 = 443,20 (väljamakstav pension)

Mati on terve elu ausalt tööd rabanud ja tulumaksu maksnud ning nüüd korraga võetakse tema makstud tulumaksult uuesti tulumaksu. Isegi kurjategijat ei tohi sama kuriteo eest kaks korda karistada, aga kunagiselt tööinimeselt annab kaks nahka võtta küll. Jah, palk pole kuritegu, kuigi väikest palka võib kuriteoks nimetada.

Tööaastate jooksul väljateenitud pensioni eest valgetes viigipükstes soojal maal ei patseeri, nagu reklaamides lubati. Käid hoopis kodumaal odavmüükidel, kui mitte tasuta toidu sabas kohe-kohe säilivusaega ületavaid konserve noolimas. Heal juhul riideabist saadud, kaks numbrit suuremates beežides Dolce & Gabbana teise ringi pükstes.

Mis ikkagi toimub? Maksad palgast makse ja see peaks su tulevases pensionis kajastuma. Ise paned ainult 2% palgast ja riik lisab sinna 4%. Kena ju. Aga kas ikka on? See nn riigi 4% tuleb su enda esimesest pensionisambast. Riik tõstab lihtsalt raha ühest taskust teise, lisa ei paku.

Pankurid kinnitavad: esimesest ja teisest sambast ei piisa elamisväärse pensioni garanteerimiseks. Hea, kui hakkad saama 40% pensionilemineku eelsest palgast. Mis elu see on? Miks kipuvad pensionäri unelmate pikkadest suvepükstest järele jääma auklikud susped?

 

Pensionipoti leem lahjeneb

Riiklikku pensioni makstakse palgalt võetud sotsiaalmaksust. Tööandja maksab 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% (kui sul pole II sammast) või 16% (kui sul on II sammas) praeguste pensionäride pensionideks. Mitte otse sinu tulevaseks pensioniks, vaid solidaarsuse põhimõttel praegustele pensionäridele. Ent kuna töötajate arv kuivab kokku ja pensionäride arv suureneb, siis jääb riikliku pensionipoti pensionäride vahel jagatav leem järjest lahjemaks.

Pension koosneb kolmest osast: baasosa, töötasu suurusest olenev kindlustusosa ja töötatud aastatest sõltuv staažiosa. Nüüd leiab valitsus, et töötasu erinevuse tõttu jäävad väiksema töötasuga inimesed tulevikus hätta, pensionid hakkavad kuni neli korda erinema ja kindlustusosa tuleb esimesest sambast kaotada. Ei mõelda, kuidas madalapalgaliste sissetulekut suurendada, vaid hakatakse võrdsustavat kommunismi ehitama.

Teist ehk kogumissammast kehtestades uhkeldas riik et kui paned palgast 2% teise sambasse, siis riik lisab sinna omalt poolt 4%.

Kui arvestada, et esimeses sambas on napp, aga garanteeritud raha, siis teises sambas lastakse halduritel raha keerutada. Umbes nagu kasiinos, et ehk näkkab. Kui ei näkka, ei juhtu fondi jaoks midagi.

Tulevane pensionär peab teenitud kasumi pensionifondiga jagama, kogu teenitud kahjumi aga ise katma ja maksma pensionifondi haldajale ka tema raha „põletamise” eest.Millega vastutab pensionifond? Ei millegagi. Isegi need 4% „riigi panust” pole poliitiliste tõmbetuulte eest kaitstud. 2009. aastal leidis valitsus, et peatab kaheks aastaks maksed teise sambasse. Lohutuseks: kui jätkasid ise makseid, said hiljem mõnda aega riigilt suurema makse.

Jõuadki heal juhul pensioniikka. Raha peaks olema kogunenud. Mis sellega teha? Ostaks oma elamise, et ei peaks üüri maksma? Või ikkagi soetaks suvepüksid ja põrutaks palmi alla peesitama?

Kus sa sellega! Raha saad korraga kätte siis, kui seda on väga vähe ehk alla kümne rahvapensionimäära. 1. aprillist 2017 on rahvapension 175,94 eurot kuus.

Kui raha on kogunenud pisut rohkem, siis tulevad seda jagama jälle ühed aplad käekesed – kindlustusseltsi omad, kelle kätte usaldatakse sinu pensioniraha.

Kohe külvatakse sind üle igasuguste mõistetega, hinnatakse suremustabeli järgi, kui kaua sa võiksid elada ja seltsile koormaks olla jne. Ei mingit rahulikku pensionääritamist, hoopis dilemmad, kas saada väiksemat teise samba pensioni elu lõpuni või hinnata, kaua sa siin ilmas vastu pead, ja sõlmida tähtajaline leping.

Rikkad muidugi ei nuta ja kui oled kogunud üle 700 rahvapensionimäära (2017. a seisuga 123 158 eurot), siis võid kogutu ka korraga välja võtta.

Teisest sambast väljamaksete saajaid pole veel palju, aga neile keskmiselt kuus väljamakstav summa on 41 eurot. Mis väärtus on 41 eurol aja möödudes?

Kuna ropendada ei ole ilus, siis pole kolmandast pensionisambast palju rääkida. Meenub ainult, kuidas pikaajalisele kolmanda samba omanikule tuli pangast kuri kõne: teie kolmandas sambas pole teenustasu jaoks raha, kandke kohe raha juurde. No comment. See sammas tuleks lammutada ja uuesti üles ehitada.

Iseenesest pole pensioni kogumise ideel viga midagi. Iseasi, kuidas seda tehakse ja milline on tulemus.

 



Veeb: MKoort