Aadress: Tõnismägi 3a-7
Email: info[at]kogu.ee
Telefon: +372 640 8717


10.04.2017

Eesti inimesed esitasid uue eakuse rahvakogule 73 ettepanekut, mida saab riik juba praegu ära teha selleks, et eakatel oleks tulevikus parem tervis, piisav sissetulek ja konkurentsivõimelisem positsioon tööturul.

03.04.2017

Maksusoodustused eakate inimeste palkajatele. Neljapäevane töönädal. Pensioni võlakirjad ja IV pensionisammas. Toetus lapselapsi hoidvatele vanavanematele. Personaalne pensionikonto praeguse süsteemi asemele. Kodanikud ise tööjõumaksude maksjateks. Need on vaid mõned uue eakuse rahvakogule juba esitatud ideed, millele saab iga Eestimaa inimene oma ettepaneku lisada kuni 6. aprillini lehel https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/

15.03.2017

Avalikustame uue eakuse rahvakogu, mis on osa Koostöö Kogus juba üle aasta väldanud Pension 2050 programmist, mis püüab tuleviku eakapõlve ümbermõtestada ja -kujundada.

01.02.2017

Foorumi arutelu keskendus liialt ehk maailmavaatelise arutelule sissetuleku suuruse ja pensioni suuruse seoste peale ning kahetsusväärselt vähe teistele planeeritavatele muudatustele. Siiani ei ole tegelikult selge, kuidas tagada vanemaealiste kõrgem hõive, kui juba praegu (mil pensioniiga on madalam) lahkuvad paljud tööturult enne pensioniiga ning milline võiks olla see paindlikkus, mis kasvava pensionieaga kaasneb? Need on tegelikult küsimused, millele inimesed poliitikutelt vastuseid ootavad.

02.01.2017

2017. aastal jätkame Pension 2050 programmiga, rahvaalgatusveebi haldamise ja laia teavitustööga ning anname välja rändeteemalise inimarengu aruande. Kuna tuleval aastal lõppeb Koostöö Kogu tegevust suunav Harta 2014-2017, käivitame aasta alguses laiapõhjalise strateegia koostamise.

29.11.2016

Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk peab 1. detsembril Amsterdamis konverentsil “Innovating Democracy” ettekande koosloomest poliitikakujundamises ja igapäeva-demokraatias.

10.11.2016

4. novembril 2016 Tallinna Ülikoolis toimunud Pension 2050 visioonikonverents tutvustas uue eakuse ideid. Konverentsi käigus jõuti arusaamisele, et lisaks hädavajalikele Vabariigi Valitsuse planeeritavatele muudatustele riikliku pensionisüsteemi arendamisel tuleb teha kõik, et inimesed ise mõistaksid oma rolli enda eakapõlve kujundamisel ning astuksid selleks samme juba noores eas. Vananevas ühiskonnas ei saa ükski pensionisüsteem olla edukas ilma inimeste isikliku panuse suurenemiseta.

02.11.2016

Sel reedel, 4. novembril kutsub Eesti Koostöö Kogu koos Sotsiaalministeeriumiga kõiki huvilisi Pension 2050 visioonikonverentsile. Tallinna Ülikoolis kella 10st 17ni toimuv konverents otsib lahendusi küsimustele, kuidas saaksid inimesed töötada võimalikult kõrge eani, pidevalt oma teadmisi ja oskusi arendada ning tulevikus pensionipõlves hakkama saada.

17.10.2016

Pension 2050 programmijuht Liisi Uder osales 12. oktoobril kaubanduse aastakongressil toimunud arutelul „Sotsiaal-demograafilised trendid, mis mõjutavad kaubandust“.  Liisi Uder tõi välja, et aastaks 2040 elab Eestis 10% vähem inimesi kui praegu ning vanemaealiste arv kasvab 18 protsendilt 28 protsendini.  Vanemaealiste sissetulekud on edaspidi suuremad, kuna pensioniiga tõuseb ja töötatakse kauem, mis tähendab, et järsk kukkumine sissetulekutes toimub hiljem. Ka ei maksa unustada, et edaspidi on osa pensionäridest märkimisväärselt rikkamad kui praegused pensionärid.

03.10.2016

Eesti Koostöö Kogu koostöös Sotsiaalministeeriumiga kutsub 4. novembril kell 10–17 Pension 2050 visioonikonverentsile. Konverentsi eesmärk on jätkata avalikku arutelu pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamise võimalike lahenduste üle.

26.09.2016

Viimased kuus kuud on olnud täis sisuloomet, arutelusid ja tulevikuvisioone, millest järgnevalt teeme väikse tagasivaate.

Liisi Uder
26.09.2016

Avatud valitsemise partnerluse (AVP) 2014-2016 tegevuskava tulemuste hindamisel tõsteti rahvaalgatusveebi loomist esile kui esimest tegevust, mille viis ellu valitsusväline organisatsioon.

26.09.2016

Oleme loonud kollektiivseid pöördumisi selgitava materjali kolmes keeles. Mis asi on kollektiivne pöördumine? Kuidas menetletakse? Millised on nõuded?

13.09.2016

Sügisene lühiülevaade Koostöö Kogu praegustest tegevustest ja lähiplaanidest.

12.09.2016

Arutelude “Piirideta maailma lapsed: millised nad on ja kelle omad?” ja “Rändekriis?! Rahu, ainult rahu” ülevaade.

05.09.2016

Suvel hakkasime kirjutama Pension 2050 programmi blogi, mille eesmärk on uue eakuse ideede tutvustamine ja testimine ning ülevaate andmine programmi tegevustest.

25.08.2016

Pension 2050 programmi raames korraldas Eesti koostöö Kogu Arvamusfestivalil arutelu #SELFIE 2050. Arutlejateks olid LHV majandusekspert Heido Vitsur, Eesti Õdede Liidu juhatuse liige Linda Jürisson ning andmeteadlane ja blogija Taivo Pungas. Teemad, mille üle arutleti jagunesid tinglikult kaheks: kuidas tagada majanduslik kindlustatus vanemas eas ning mis peaks muutuma selleks, et inimesed oleksid ka vanemas eas õnnelikud?

09.08.2016

Koostöös mitme organisatsiooniga anname ka see aasta oma sisulise panuse arvamuskultuuri edendamisse ja argumenteeritud ühiskondliku dialoogi arengusse.  See aasta kutsume teid arutlema reedel, 12.augustil kell 12:00“Piirideta maailma lapsed: millised nad on ja kelle omad?” ja kell 17:00 #SELFIE2050 arutelule. Lisaks hoiab rahvaalgatusveebi projektijuht Maarja-Leena Saar silma peal  “Kes, kus on Eesti Interneti kogukond?” ja “Kodakondsuse nullvariant kas nüüd või mitte kunagi” aruteludele.

08.06.2016

Koostöö Kogu korraldas 31. mail ja 1. juunil koos Avatud Eesti Fondi ja CitizenOS.com meeskonnaga kahepäevase avatud valitsemise töötoa. Esimesel päeval arutleti selle üle, kuhu peaks riigisektori ja vabaühenduste partnerluses avatud valitsemisel liikuma. Teine päev oli praktilisem ning lähtus rahvaalgatus.ee kasutajate paremaks juhendamiseks vajalike sammude planeerimisest ja platvormi mootori CitizenOS.com-i lähtekoodi avatuks muutmise ettevalmistustest.

31.05.2016

Täna, 31. mail ja homme, 1. juunil toimub Tallinnas Estonian ICT Week 2016 raames ligi 50 osalejaga töötuba “Citizen involvement in decision making 2025: open government and e-participation”, kus erinevate riikide vabakondlased, IT- ja demokraatia visionäärid ja ametnikud keskenduvad avatud valitsemisele, koosloomelisele poliitikakujundamisele ja aruteludemokraatia praktilistele väljunditele.

21.04.2016

Lendoravate ja metsade kaitseks kogutud ligi 2000 allkirja on märtsis avanenud rahvaalgatus.ee esimene pöördumine Riigikogule.

20.04.2016

Esmaspäeval. 18.04.2016 toimus Eesti Koostöö Kogus esimene Pension 2050 fookusarutelu vanemaealiste hõive tõstmisest. Fookusarutelul otsiti vastust küsimusele kuidas tagada nüüd ja edaspidi, et inimesed oleksid tööturul aktiivsemad kauem?

06.04.2016

Üleilmsele eestlusele keskenduva ja 2017. aasta kevadel ilmuva Eesti inimarengu aruande toimetajate kollektiivi kuuluvad nimekad tegelased, nagu Tiit Tammaru (peatoimetaja), Raul Eamets, Kristina Kallas, Allan Puur, Rein Ahas, Anu Realo, Anna Verschik ja Marek Tamm.

08.03.2016

Arutelude ja pöördumiste keskkond rahvaalgatus.ee on kõigile kodanikele kasutamiseks ja testimiseks avatud.  Veebilehel saad kavandada ja esitada Riigikogule ühiseid ettepanekuid  Eesti elukorralduse parandamiseks. Selleks on vaja koguda ühisloomes koostatud algatusele vähemalt 1000 digiallkirja ja pöördumine Riigikogule saata.

29.02.2016

Täna esitlesid Tööandjate Keskliit ja Praxis Riigireformi Radarit, mis on kvartaalne eksperdihinnang riigireformi edenemisele viies valdkonnas. Hinnangut andvas kolleegiumis on esindatud ka Koostöö Kogu riigipidamise teemad Külli Taro ja David Vseviovi näol.

23.02.2016

SA Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis 2017. aasta kevadel ilmuva inimarengu aruande peatoimetajaks kahe kandidaadi vahel professor Tiit Tammaru esitatud kavandi, mis käsitleb üleilmset eestlust rände, demograafiliste protsesside, sotsiaalmajanduslike arengute ja kulturoloogiliste mõjude kaudu.

01.02.2016

Koostöö Kogu jätkab kui valdkondadeülene analüüsikeskus ja poliitikasoovituste koostaja, mis lähtub oma tegevuses koostöövõrgustiku poolt kolmeks aastaks seatud eesmärkidest (Harta 2014-2017). Koostöö Kogu tegeleb teemadega, mis loovad ühiskonnale olulistel teemadel lisandväärtust ja kus on vaja võtta juhtroll poliitikate suunamisel.  Nii tegeleb Koostöö Kogu käesoleval aastal peale riigipidamise programmi lõppu jõulisemalt sotsiaalpartnerluse programmiga. Lisaks on fookuses järgmise, 2017. aastal ilmuva Eesti inimarngu aruande koostamine ja rahvaalagatusveebi käivitamine.

13.01.2016

2015. aasta olulisimad teetähised olid kevadel ilmunud järjekordne inimarengu aruanne pealkirjaga „Lõksudest välja?“, mis hindas kümnendi eest Eestile püstitatud eesmärke arengukavas Säästev Eesti 21; Riigipidamise kava jõuline teavitustegevus Riigikogu valimiste eel ja järel ning kolmeaastase programmi kokkutõmbamine; ettevalmistused kollektiivsete pöördumiste veebikeskkonna ülespanekuks ning pensionisüsteemiga tegelemise ümberprogrammeerimine aasta lõpus.

03.12.2015

SA Eesti Koostöö Kogu nõukogu pakub 2017. aasta kevadel ilmuva inimarengu aruande fookuseks üleilmse eestluse, selle olemuse, ulatuse ja mõju Eesti riigi ja rahva arengule.

03.12.2015

7. detsembril kutsub Kodanikuühiskonna Sihtkapital vabakonda end e-Eestisse sisse logima. Vabakonna e-päeval uuritakse, kuidas saavad ühendused e-riigile hoogu juurde anda ning tutvutakse erinevate e-võimalustega.

12.11.2015

Eesti Koostöö Kogu ja Riigikogu väljakuulutatud konkursile laekus üle 40 nimevariandi. 2016. aasta alguses valmiva veebikeskkonna nimi on rahvaalgatus.ee.

19.07.2015

Eesti Koostöö Kogu korraldab Arvamusfestivalil Tööelu teemaalal arutelu „Pikaealisuse tagajärg: uus töökultuur IN, pension OUT?“. Ootame kõiki, kes tahavad arutellu panustada – jagada kogemusi, mõtteid ja üldistusi. Kohtume Paides Tööelu laval juba reedel, 14. augustil kell 12.00.

27.05.2015

Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu ja autorid esitlevad reedel, 29.mail algusega kell 11.30 KUMU suures auditooriumis järjekordset Eesti inimarengu aruannet, mis seekord keskendub 10 aasta eest Riigikogus vastu võetud pikaajalise arengustrateegia „Säästev Eesti 21“ rollile ja mõjule Eesti lähimineviku otsustes ja arengus.


09.04.2017
31. märts 2017 toimus Põhja- ja Baltimaade 5. rändekonverents «Sisseränne Põhja- ja Baltimaades: rändeajastu väljakutsed rahvusriikidele», mida modereeris Eesti inimarengu aruande peatoimetajad Raul Eamets ja Tiit Tammaru. Kõnelejate seas olid ka autorid Allan Puur ja Triin Vihalemm. Konverentsi ülekanne on järelvaadatav.
05.04.2017

Eestis peab kiiremas korras muutuma mõtteviis, mis on ikka veel kinni nn noorte juhtide ja noortepärase töökultuuri kultuse põlvkonnas, kirjutab karjäärinõustaja ja psühholoog Tiina Saar-Veelmaa.

Tiina Saar-Veelmaa
05.04.2017

Tulevik on rohkem muutunud, kui lootsime, eakaks saame me uutmoodi, selleks aga saab ja tuleb valmistuda, kirjutab Eesti Koostöö Kogu juht Teele Pehk.

Teele Pehk
03.04.2017

Praegune vananemiskeskkond Eestis pakub ohtralt võimalusi ennast väetiks mõtelda ja vähe tingimusi, mis aitaks terve ja teovõimeline püsida. Eesti Koostöö Kogu üleskutse annab võimaluse pakkuda ideid selle keskkonna täielikuks muutmiseks, kirjutab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur ja Praxise projektijuht.

Tiina Tambaum
30.03.2017
Eesti rändepoliitika nurgakivid võiks olla punktisüsteemi kasutuselevõtt töörändes ja õpirände soodustamine, kirjutavad Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ja makroökonoomika professor Raul Eamets.

Tiit Tammaru, Raul Eamets
06.03.2017

Käesoleva aasta algul käisime suure grupi Eesti ülikoolide esindajatega Study in Estonia eestvedamisel külas naabritel Pihkvas ja püüdsime sealseid noori veenda  tulema Eestisse õppima. Meie reisiseltskonnas oli üks noormees, keda kõik grupis olevad eestlased tõenäoliselt vaikimisi venelasena määratlesid. Esiteks nime ja teiseks väga hea vene keele oskuse pärast.

“Aga kes te ise rahvuselt olete?” uuris üks Pihkva tütarlaps pärast noormehe esinemise lõppu. “Ma olen puhtavereline eestlane,” teatas noormees uhkusega.

Sel ajal kui tütarlaps tegi veel komplimendi noormehe suurepärast vene keele oskuse eest, mõtlesid ilmselt grupi eestlased, et “Oot, mismoodi?” Mõtlesin minagi. Segaduses oli tegelikult ka küsimuse esitanud tütarlaps. Ma pole isegi kindel, kas see noormees eesti keelt oskas, sest me suhtlesime temaga segamini inglise ja vene keeles.

Kristina Kallas
28.02.2017

Vabariigi president käis hiljuti välja idee, et Eestis peaks lastele juba lastaias õpetama selgeks veel ühe keele. Miks peaks inimene mitmekeelses maailmas valima just eesti keele? “Plekktrummil” oli külas Eesti inimarengu aruande üks toimetajatest keeleteadlane Anna Verschik.

Caricature: Toom Tragel
23.01.2017

Ühes tööga muutub ka ühiskondlik arusaam pensionipõlvest, mis baseerub tulevikus senisest enam isiklikul vastutusel, eneseteostusvajadusel ning elukestval õppe- ja karjäärimudelil.

Liisi Uder
02.01.2017

Eesti heaolu on sedavõrd kasvanud, et Eestist hakkab saama sisseränderiik. Teisalt me rahvastik väheneb ja vananeb ning rahvaarvu stabiilsena hoidmiseks vaid sisserände toel oleks vaja peaaegu samas mahus sisserännet kui nõukogude okupatsiooni ajal – selline arv pole aga vastuvõetav. Mida teha, et Eesti kodu kestaks, kirjutavad 2017. aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande peatoimetajad Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas ja TÜ makroökonoomika professor Raul Eamets.

Tiit Tammaru, Kristina Kallas, Raul Eamets
22.12.2016

Õhtuleht selgitab osalusveebide toimimist. Kuidas saab lihtne kodanik  ühele või teisele kodanikualgatusele õla alla panna või kogunisti mõnele kollektiivsele pöördumisele hinge sisse puhuda? Võimalusi on, kuid kui palju nendest teatakse?

Juhan Haravee
Inimõiguste Instituu
12.12.2016

Paneelis “Uus-sisserändajate uuring” osales ka Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Tiit Tammaru.

25.10.2016

Siim Tuisk, praegune EMSLi huvikaitsejuht ja 2013. aasta Rahvakogu protsessi üks eestvedajaid võtab hästi kokku, miks oli sellist neljakuulist demokraatiaharjutust vaja, mis läks oodatust teistmoodi ja mis siis Rahvakogu tulemusel muutus.

Siim Tuisk
10.10.2016

Kuna Eesti Koostöö Kogu on Vabariigi Presidendi otsusega 2007. aastal asutatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, on siiamaani selle tegevus tihedalt seotud Presidendi institutsiooniga. Ametist lahkuva Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese panus on olnud kahe ametiaja jooksul märkimisväärne. Järgnevalt jagame Vabariigi Presidendi kodulehel avaldatud kokkuvõte Eesti Koostöö Kogu kui Vabariigi Presidendi juures tegutsenud insitutsiooni tegevustest.

27.09.2016

Eesti Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder kirjutab, kuidas pension ei ole vaid riigi mure ning me peaksime kõik võtma vastutuse oma eakapõlve eest: „Selle asemel et paanikat külvata, tuleks võtta pensioniea tõusu kui paratamatust ning arutleda ühiskondlikult selle üle, mida saame teha teisiti, et selle eani töötamine oleks loomulik, tervistsäästev ja kasulik.“

Liisi Uder
07.09.2016

Riigireformi Radari kolleegium andis riigireformi edenemisele ajavahemikul juunist augustini 2016 hinde „kaks“, sest sel perioodil oli riigireformi vallas poliitiline seisak.

16.05.2016

Demograafilise arengu etapp määrab ära väljarände potentsiaali. Juba 1929. aastal sõnastas Warren Thompson demograafilise ülemineku teooria lähtekohad, mille järgi läbivad kõik riigid arengus kolm põhimõttelist arenguetappi. Traditsiooniline rahvastiku taaste iseloomustab riike, kus on kõrge nii suremus kui ka sündimus. Peres sünnib küll palju lapsi, keskmiselt viis, kuid vaid kaks neist elab suure suremuse tõttu täiskasvanueani. Nii püsib rahvastik tasakaalus.

Tiit Tammaru
16.05.2016

Rändamine on lihtsam kui kunagi varem, sest terve maailm mahub ära arvutiekraanile ja mahajääjad on äraläinutest Skype’i-kõne või e-kirja kaugusel. Tervete rahvaste rändeks on vaja hulka õiges vanuses inimesi, silmapiiril kõrgema elatustasemega riiki ja sündmust, mis rändevoo käivitaks. Need kolm tingimust on praegu täidetud nii Ida-Euroopas kui ka Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Tõsiste probleemidega peab toime tulema nii rände siht- (töötus, sotsiaaltoetused) kui ka lähteriik (tööjõupuudus, regionaalprobleemid). Rännet lahkab Tartu Ülikooli professord Rein Ahas.

Rein Ahas
09.05.2016
TLÜ Eesti demograafia keskuse nooremteadur Tiina Tambaum kirjutab Postimehes, kuidas meie sees istub ettekujutus vananemisest kui haigusest ning eelmine nädal näitas, et sellist hoiakut kannavad paraku isegi tippjuhid.
Tiina Tambaum
15.04.2016

Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena (OTRK) riigivalitsemise reformi ning tehtud ettekannetes ja sõnavõttudes räägiti riigivalitsemise reformi mõttest, selle võimalikust sisust ja elluviimisest.

Ettekanded tegid Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet, peaministerTaavi Rõivas, vandeadvokaat Jüri Raidla ning Riigikogu riigireformi toetusrühma esimees Tanel Talve.

11.04.2016

Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor ja 2017. aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande toimetaja Anu Realo peegeldab artiklis praegu ühiskonnas toimuvat ning küsib, kas eestlaseks vaid sünnitakse või on eestlaseks võimalik ka saada.

Anu Realo
07.04.2016

Tööotsija Pille Mölder kirjutab tänases päevalehes suurepärase loo sellest, milline on parimas tööeas inimese seisund tööturul, mis temaga seal toimub ning kuidas asjad peaksid olema. Selleks, et inimesed saaksid tööturul olla aktiivsed võimalikult kaua ei piisa ainult nende enda pealehakkamisest ja teadmistest, vaid ka ühiskonna üldisest suhtumisest, et kõik töökäed on väärtuslikud.

Pille Mölder
31.03.2016
Riigikogu esimees Eiki Nestor küsib arvamusloos, millist demokraatiat me siis ikkagi tahtsime ja räägin rahvaalgatus.ee vajalikkusest.

Eiki Nestor
30.03.2016

Eesti Koostöö Kogu on asunud tegelema 2050. aasta pensionisüsteemi visiooni loomisega. Selle üheks eelduseks on avalik ühiskondlik arutelu selle üle, millisena näeme küpsemat iga 40-50 aasta pärast. Sellist arutelu pole Eestis seni olnud ning tahaks loota, et ütlus et noored ei oska ja vanad ei jaksa ei läheks seekord täide, vaid võtaksime vanemaealiste tarkuse ja noorte pealehakkamise ning kujundaksime pensionisüsteemi 21. sajandile kohaseks. Nagu ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar märtsi alguses toimunud konverentsil „Tuulelohe lend 2016“ on aktiivsem kõrgem iga on meie kõigi huvides.

Liisi Uder
14.03.2016

Sel nädalal avanes uus veebikeskkond rahvaalgatus.ee, mis peaks muutma hõlpsamini teostatavaks juba 2014. aastal saadud õiguse esitada Riigikogule arutamiseks erinevaid pöördumisi. Kahe nädala eest toimus aga Rahvusraamatukogus konverents, kus arutati veelgi ambitsioonikamat vormi, kuidas rahvas poliitilises otsustamises kaasa rääkida saaks – nimelt, kas ehk ei peaks lihtsustama ka rahvahääletuste ehk referendumite korraldamist.

Mari-Liis Jakobson
Riifireformi esimene visant. Allikas: Postimees
07.03.2016

Postimees kajastas sel nädalal riigireformi edasiarenguid oma juhtkirjas ja “Riik pulkadeks lahti ja paremini kokku tagasi” ülevaatlikus artiklis, milles lahatakse rahandusministeeriumi esitatud riigireformi kavandit.

Allikas: rahva ja eluruumide loendus 2011
07.03.2016

Järgmise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Tiit Tammaru arutleb, millise kultuuriruumiga seostub oma keeleoskusega noorim, Z-põlvkond.

Tiit Tammaru
04.03.2016
Praxise kodaniku­ühiskonna ekspert Hille Hinsberg arutleb erinevate võimaluste üle, kuidas kodanikud saavad avaldada meelsust, teha ettepanekuid ja nõuda muutusi. Lihtsalt “jaa” või “ei” stiilis osaluse asemel tõstab Hinsberg esile suuremat süvenemist püstitatud probleemi ja rõhutab selle ümber tekkiva dialoogi olulisust. Selle puhul on oluline, et rahvaalgatuse ja  -hääletuse vedajad ja nende eesmärk oleksid teada. Küsimuse eri tahud peaksid enne hääletamist olema avalikkuse ette toodud ja ammendavalt argumenteeritud. Sellist protsessi võimaldab läbi viia rahvaalgatus.ee veebiplatvorm. 

Hille Hinsberg
08.02.2016

Täna on see aeg, mil on paslik teha riigireformist Eesti suur idee ja riiklikult tähtis küsimus, kirjutab Jüri Raidla advokaadibüroo Raidla Ellex vanempartner. Esiteks võiks riigikogu korraldada riigireformi teema käsitlemiseks olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.

Jüri Raidla
29.01.2016

Aasta missiooniinimesena pälvis tunnustuse Teele Pehk, kes on aastaid vedanud kogukondade võitlust parema avaliku ruumi nimel ja aidanud sündida mitmetel algatustel, mis seda võitlust toetavad – näiteks Linnalabor, Lasnaidee, võitlus Kalaranna säilimise eest avaliku rannana. Ta on ergutanud asumiseltse koostööle ning nõudnud Tallinna linnavalitsuselt head kaasamistava, seisnud aastaid ka üldisemalt kogukondade, avatud valitsemise, osaluskultuuri ja arutleva demokraatia eest.

21.01.2016

Eestis on palju juureldud selle üle, kas 2013. aastal toimunud Rahvakogu protsessi tulemusel midagi Eesti ühiskonnas muutus. Muutus küll, ja mitte vähe.

Teele Pehk
14.01.2016

12.jaanuaril andis Eesti Koostöökogu aru, mida on viimaste aastate jooksul saavutatud. Järgnevalt lühike ülevaade kuuldust….

Tõnis Kõiv
Foto: Mihkel Maripuu
05.01.2016

Eesti koolid on valusate valikute ees: kuidas väheneva laste hulga, ent üha kasvavate nõudmiste ja kulude valguses anda ometigi kõigile head haridust? Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro jälgib oma igapäevatöös, kuidas mõjutab riigi raha kasutamine pikas plaanis Eesti elu. Ka hariduses.

Mari-Liis Pint­son
04.01.2016

Enne jõulupühi saatis riigihalduse minister Arto Aas kooskõlastamisele haldusreformi eelnõu.

Veel mõne aasta eest olnuks pea mõeldamatu, et Eesti pisikeseks pudenenud omavalitsuste pärast võiks südant valutada mõni Reformierakonna minister. Viimane regionaalminister Siim Valmar Kiisler (Isamaa ja Res Publica Liit) töötas haldusreformi kallal sisuliselt kuus aastat, ent kui tema esitatud eelnõu viimaks 2014. aasta alguses kooskõlastamisele jõudis, lükkasid selle tagasi kõik Reformierakonna ministrid. Teemat sisuliselt lihtsalt välditi.

Teele Tammeorg
12.11.2015

Eesti Koostöö Kogu ja riigikogu väljakuulutatud kollektiivsete pöördumiste platvormi nimekonkursi võitis rahvaalgatus.ee.

29.10.2015

Eesti Koostöö Kogu ja Riigikogu kuulutavad välja nimekonkursi kollektiivsete pöördumiste peatselt valmivale veebikeskkonnale. 2016. aasta alguses valmivale keskkonnale saab iga huviline nimesid pakkuda kuni 8. novembrini aadressil citizenos.com.

10.09.2015

Eesti Koostöö Kogul valmib käesoleva aasta lõpuks projekti «Rahvakogu 2.0» raames veebikeskkond, mille kaudu saab riigikogule esitada kollektiivseid pöördumisi.

27.07.2015

Augusti keskel Paides toimuva Arvamusfestivali tööelu lava põhiküsimused keerlevad tammsaarelikult töö ja elu ümber. Ehk kas töö ongi elu või vajame tööd elamiseks. Kas tuleks lähtuda «ratsionaalselt», et töö annab eluks võimaluse, või on tööl omaenese väärtus?

29.05.2015
Majanduskriis ei suurendanud ega vähendanud Eestis sotsiaalse tõrjutuse taset, kriisi järel aga kasvas tõrjutuse tase märkimisväärselt ja seda kriisieelsele tasemele, selgub värskest Eesti inimarengu aruandest.
29.05.2015
Keskmine Eestist väljarändaja on pigem noor ja vallaline naine, väljarändajate seas on selgelt enim esindatud teenindustöötajad ja töötud, selgub värskest Eesti inimarengu aruandest.
Kogumiku «Eesti inimarengu aruanne 2014-2015. Lõksudest välja?» väljarände ulatusele ja põhjustele pühendatud alampeatüki autorid toovad esile, et Eesti ajaloo esimene suurem rändelaine algas 19. sajandi keskpaigast ja kestis kuni iseseisva Eesti riigi loomiseni.
29.05.2015

Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu ja autorid esitlevad reedel KUMU suures auditooriumis järjekordset Eesti inimarengu aruannet, mis seekord keskendub 10 aasta eest riigikogus vastu võetud pikaajalise arengustrateegia «Säästev Eesti 21» rollile ja mõjule Eesti lähimineviku otsustes ja arengus.

29.05.2015

Inimarengu aruande üks toimetaja, Tallinna ülikooli professor Erik Terk osutab, et heaoluriik aitab saavutada majanduskasvu siis, kui kõik kulud ei lähe näiteks pensionite maksmiseks

 

Teele Tammeorg
29.05.2015

Täna esitletava Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Raivo Vetiku arvates tuleks kinnijooksnud ühiskonda muuta võrgustike loomise ja kaasamise kaudu.

26.05.2015

Sel nädalal ilmuva Eesti inimarengu aruande autorid püüavad ületada seni ainuvõimalikuna tundunud sotsiaalpoliitiliste mudelite – heaoluriigi ja neoliberalismi – ühekülgsust, pakkudes nende teatud elementide nutika seostamise kaudu välja uue sünteesi, kirjutab Raivo Vetik, Eesti inimarengu aruande peatoimetaja.

 

Raivo Vetik
06.10.2014

Eesti Koostöö Kogu Riigipidamise programmi juht Külli Taro selgitas ETV Terevisiooni saates kaasava eelarvestamise olemust, juhtides muu hulgas tähelepanu seesuguse kaasamisprotsessi õpetlikule aspektile. „See annab kodanikele ühtaegu võimaluse aduda, milline on kohaliku võimu mänguruum eelarve koostamisel. Kaasavast eelarvest ei tohi saada ettekäänet, millega kohalik võim jätab mõne temale seadusega pandud kohustuse täitmata,“ ütles Taro.


11.04.2017

Käesoleval kevadel ilmub taaskord Eesti Inimarenguaruanne, milles uuritakse eestlastega toimuvaid muutusi seoses alanud rändeajastuga. Kuidas tuleks sellises olukorras mõtestada Eesti kultuuri? “Plekktrummi” stuudios on aruande üks autoritest, filosoof Tõnu Viik.

09.11.2016

Eesti Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder arutles koos Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja  sotsiaalkaitseministri Margus Tsahknaga 8. novembril Vikerraadio „Reporteritunnis“ Eesti pensionisüsteemi ja tuleviku eakuse teemadel.

03.11.2016

Pension2050 programmijuht Liisi Uder rääkis „Terevisioonis“ pensionisüsteemi valikutest teiste riikide näitel.

02.10.2016

Miks kehtestati Eestis eripensionid ja miks neid nõnda raske kaotada on? Juba kaotatud ja kaotamisel olevatest eripensionidest räägivad õiguskantsler Ülle Madise, Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder ja endine minister ning Riigikogu liige, praegu kooliõpetaja Vootele Hansen.

04.04.2016

Kuidas saavutada olukord, kus me saame, suudame ja tahame kauem töötada ja püsida aktiivsetena? Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder rääkis Uudis+ saates Pension 2050 programmi visiooni eesmärkidest ja selle vajalikkusest.

31.03.2016

Balti riikide elanikud usuvad, et nad töötavad edasi ka pärast pensioniikka jõudmist, selgub värskest SEB uuringust. Ega ilmselt midagi tänastel 20-30 aastastel muud üle ei jäägi, sest riiklik süsteem ei suuda neile pakkuda sellist pensioni, mis vastaks nende elustandardile. Milline võiks välja näha Eesti pensionisüsteem aastal 2050, arutleb Eesti Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder.

20.01.2016

Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk räägib riigipidamise kava raames tehtud soovituste saatusest ja uuest osalusdemokraatia platvormist rahvaalgatusveebist.

20.01.2016

Teele Pehk räägib Avatud Eesti Fondi raadiominutites Riigipidamise kava järeldustest ning tulevasest rahvaalgatusveebist.

Kuula 20. jaanuaril eetris olnud saadet:

11.01.2016

Selle aasta esimese kommentaari soovin pühendada mõistagi kommenteerimisele ja kommentaaridele. Ja keskendun neile olukordadele, kus kommentaar räägib millestki sellisest, mida tegelikult pole juhtunud, pole olemas või polegi kavatsetudki.

17.12.2015

Täna kommenteerisid Terevisioonis päevateemasid riigikogu liige Monika Haukanõmm ja SA Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro. Valiti välja spordi ja tervisega seotud teemad ning osundati neile artiklitele, mille sisu oli hariv ning viitasid teadmistepõhise poliitikakujundamise olulisusele.

30.10.2015

Teele Pehki räägib KUKU raadiole peatselt valmivast kollektiivsete pöördumiste veebikeskkonnast, millele Eesti Koostöö Kogu ja Riigikogu on nimekonkurssi välja kuulutanud.

08.10.2015

Riigikogu on valitud. Nüüd tuleb kokku saada valitsus. Koalitsiooni loomise valust ja võlust räägivad staažikas poliitik Riigikogu esimees Eiki Nestor ja staažikas ajakirjanik Janek Luts.

(Ülle Madise.)

30.09.2015

Kas kohtumenetluse eesmärk on tõe ja õigluse poole püüdlemine, õigusrahu saavutamine või miski muu? Kuidas saab olla, et üht ja sama sündmust, tõendit ja normi mõistavad erinevad juristid erinevalt ja avalikkus veel kolmandat moodi?

09.09.2015

Külli Taroga kommenteerib ametnikke võimaliku koondamise teemat.

02.09.2015

“Foorum” viib sel hooajal poliitilise arutelu laiemale pinnale. Esimeses saates räägivad ministrivahetuseni viinud sündmustest Jevgeni Ossinovski, Hanno Pevkur, Kadri Simson ja Andres Herkel. Saate eksperdid on Külli Taro ja Aivar Hundimägi.

22.03.2015

Kas Põhiseadus on seadus nagu iga teine? Miks ja kuidas Põhiseadust muuta? Ühiskonna alusleppest räägivad taas Riigikokku valitud Jüri Adams, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Oliver Kask ja Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise. (Ülle Madise.)

15.03.2015

25 aastat tagasi tuli kokku Eesti Kongress. Tollaseid sündmusi, vastuolusid ja nende ületamist meenutavad Euroopa Parlamendi liige ja omaaegne Eesti Komitee esimees Tunne Kelam ning vastvalitud Riigikogu liige Andres Ammas. (Ülle Madise.)

21.01.2015

“Foorumi” stuudios arutlesid Külli Taro, Janek Mäggi, Evelyn Sepp ja Rainer Kattel, kas valimisprogrammide olemasolu on vajalik.

03.12.2014

“Foorum” väljub seekord Toompea koridoridest ja küsib ekspertidelt millised on need reaalsed sammud, mida meie riigi paremaks muutmisel lähiajal ette tuleks võtta. Riigireformi teemal väitlevad stuudios Eesti Advokatuuri juht Sten Luiga, vandeadvokaat Jüri Raidla, ettevõtja Viljar Arakas ja Külli Taro Eesti Koostöö Kogust.

“Võimu juurde kohe kindlasti mitte, sest meil on proportsionaalne valimissüsteem ja koalitsioonivalitsus,” ütles Külli Taro Eesti Koostöö Kogust. Tema arvates oleks mõeldamatu, et üks inimene, ühe erakonna esindaja, hakkaks tervet valitusust otseselt käsutama.

06.10.2014

Eesti Koostöö Kogu Riigipidamise programmi juht Külli Taro selgitas ETV Terevisiooni saates kaasava eelarvestamise olemust, juhtides muu hulgas tähelepanu seesuguse kaasamisprotsessi õpetlikule aspektile. „See annab kodanikele ühtaegu võimaluse aduda, milline on kohaliku võimu mänguruum eelarve koostamisel. Kaasavast eelarvest ei tohi saada ettekäänet, millega kohalik võim jätab mõne temale seadusega pandud kohustuse täitmata,“ ütles Taro.

24.03.2014

“Me peame endale aru andma, et meie riigieelarve võimalused enam ei kasva. Ja samas on meil töötajad, kes ei ole enam nõus selle palga eest töötama. Politsei on see valdkond, kus meil neid inimesi on vaja. Tegemist on Eesti kõige suurema ametiasutusega, kus töötab üle 5500 inimese. Teine suur grupp on meil õpetajad. Raha antakse küll juurde, aga see ei jõua kõikide õpetajateni. Kindlasti on neid kokkuhoiuvõimalusi, aga selleks, et kokku hoida, peame me midagi hoopis teistmoodi tegema. Kokkuhoidmine muutub üha keerulisemaks. Selle riigi ülalpidamine on meie jaoks kallis. Meil on rahvast vähe ja meil on ka kvalifitseeritud tööjõudu vähe,” rääkis Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro.