Eesti Koostöö Kogu Harta osalised (sh ülikoolide, tööandjate, ametiühingute, laste ja noorte huvikaitse organisatsioonide esindajad) ning samuti hariduselu olulised osapooled (Eesti Haridusfoorum, Eesti Koolijuhtide Ühendus jt) teevad ettepanekud haridusuuenduseks Eestis, mille käesolevaga Teile edastame. Ettepanekud lähtuvad meie ühiskonnas toimuvatest protsessidest, mis on esitanud väljakutsed haridussüsteemile. Esitatud ettepanekutele on eelnenud mitmed üleriigilised ja maakondlikud konverentsid ja seminarid, mille eesmärgiks on olnud ühiste, Eesti hariduse jaoks oluliste tulevikuväljakutsete määratlemine (vt www.kogu.ee) Käesolev dokument keskendub eelkõige üldharidusele ning ei käsitle alus-, kutse-ja kõrghariduse temaatikat, mis aga kahtlemata peaks saama tervikosaks Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavas Haridusstrateegias (elukestva õppe strateegias) 2020.

Eesti Koostöö Kogu ühendab kümneid valitsusväliseid organisatsioone ning kutsub kõiki üles koostööle Eesti arengu oluliste võtmevaldkondade üle arutama ja osalema otsuste kujundamises. Eesti Koostöö Kogu ettepanekud on avatud ja pakutud ühinemiseks kõigile huvitatud valitsusvälistele organisatsioonidele ning avalik-õiguslikele isikutele ja institutsioonidele.

Marika Valk  (Nõukogu esimees)

Peep Mühls (Juhatuse esimees)

23. mail 2012

HARTA ETTEPANEK

Lähtudes

Eestis kujunenud ühiskondlikust ootusest haridusmuutusteks,

toetudes

2011. aastal valminud Eesti Haridusstrateegia 2012-2020 projektile,

pidades oluliseks

11.aprillil 2012.aastal toimunud hariduskonverentsi järeldusi,

toetades

Haridus- ja Teadusministeeriumi 2012. aasta aprillis esitatud lähtekohti (12 teesi) hariduskorralduse kaasajastamiseks, mis loovad aluse edasiseks sisuliseks haridusuuenduseks,

rõhutades

koostöö olulisust valitsuse ja valitsusväliste institutsioonide vahel

ning

võttes arvesse

Harta osaliste seisukohti haridusuuenduse vallas, teeb Eesti Koostöö Kogu Harta Foorum alljärgnevad

ETTEPANEKUD.

Ettepanekud Vabariigi Valitsusele:

1.      Algatada riikliku haridusstrateegia (Eesti elukestva õppe strateegia) koostamine, võttes aluseks 2011. aastal Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus-ja Teadusministeeriumi koostöös valminud Eesti Haridusstrateegia 2012-2020 projekti. Strateegia koostatakse koostöös asjaomaste valitusväliste organisatsioonide ja ministeeriumitega. Haridusstrateegia rakendamiseks ja seireks moodustada asjaomaste ministeeriumite ning protsessi osaliste esindajatest koosnev juhtkomitee;

2.      Tagada riigieelarve strateegias 2013-2016 haridusuuenduste elluviimiseks vajalik rahastamine.

Ettepanekud Haridus- ja Teadusministeeriumile:

1.      Töötada välja lahendused, mis toetavad liikumist arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas ja vähendavad õpetajate ja õpilaste töökoormust praegusega võrreldes vähemalt viiendiku võrra.

2.      Uuendada õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korraldust, mis võimaldaks arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse teostamist, sh vaadata üle põhikooli ja gümnaasiumi eksamite ning tasemetööde korraldus. Hindamisel arvestada senisest enam noorte inimeste võimete ja huvide mitmekesisust, lähtudes arusaamast, et iga õpilane peab leidma huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, kus ta pälvib tunnustust ja positiivset hindamist.

3.      Suunata ülikoolide tulemuslepingute ja riikliku koolitustellimuste kaudu õpetajakoolituse uuenemist, mis toetab õpetaja ettevalmistust töötamiseks arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse võtmes.

4.      Korraldada 2016. aastaks Eesti üldhariduskoolide võrk selliselt, et see tagaks kättesaadava ja kvaliteetse õppe kõigis Eesti maakondades, suurendades ühtlasi riigi vastutust gümnaasiumivõrgu planeerimisel.

5.      Töötada välja õpetaja töö ja õpetajaid toetavate tugisüsteemide rahastamise uued alused, mis arvestaksid õppe- ja kasvatustöö tulemuslikkust ja toetaksid õpetaja enesearendamist. Viia õpetajate täiendkoolitus vastavusse hariduse sihiseadete ning õpetajate tegelike koolitusvajadustega.

6.      Kujundada pilootkoolide võrgustik, mille kaudu toetatakse pedagoogilist mitmekesisust ning katsetatakse ja juurutatakse uuenduslikke õppimisviise.

7.      Algatada uurimisprogramm „Eesti kooliseire“, mille raames jälgitakse ja kinnistatakse kolmeaastase tsükliga arenguid Eesti üldhariduskoolides (sh kooliõhustikus, väljalangevuses, õpetajate ja õpilaste rahulolus, loomingulisuses ja sotsiaalsetes pädevustes jm) ning võrreldakse neid suundumustega teistes riikides.

8.      Luua riikliku tellimuse toel eestikeelne avalikult ligipääsetav virtuaalõpikeskkond, mis võimaldaks samm-sammult asendada koolitöös trükitud õpivahendid elektroonilistega ning looks platvormi õppekava iseseisvale   läbimisele, soodustaks ja hõlbustaks eesti keele ja teiste keelte õppimist.

Ettepanekud ülikoolidele:

1.      Koostöös õpetajakoolitusega tegelevate õppeasutuste ja haridusasutustega töötada välja 2012/2013. aasta jooksul ühine ja kooskõlastatud tegevuskava õpetajakoolituse vastavusse viimiseks Eesti ühiskonna- ja majandusarengu ootuste, parimate rahvusvaheliste praktikate ning digitaalsel infovahetusel toimiva ühiskonna võimalustega.

2.      Kaasata õppekavaarendusse ja õppetöösse senisest märksa laiemalt nii tööandjaid kui ka tulevikuarenguga tegelevaid analüütikuid ja rahvusvahelisi eksperte. Tugevdada õppekavades nüüdisaja tööilmale vajalike oluliste sotsiaalsete pädevuste kujundamist, seejuures kogu õppeprotsessi läbivalt (sh toimetulekut infotulvaga, võimekust teha koostööd ja lahendada probleeme, oskust hallata organisatsiooniarendust ja muutusi, suutlikkust olla eestvedaja ning taluda määramatust, valmisolekut paindlikuks kohanemiseks mobiilse tööturuga, kommunikatiivsete ja enesejuhtimisvõtete valdamist jms).

3.      Arendada välja haridusuuenduse kompetentsikeskus, kus luuakse, katsetatakse ja levitatakse uusi (sh digitaalseid) isiksusekeskseid pedagoogikaid, ainedidaktilisi uuendusi, eri ainete õpetamise häid praktikad, õppemeetodeid ja õppekorraldusviise ning jälgitakse maailmas toimuvat arengut e-õppes, pakkudes Eestile sobivaid lahendusi. Keskuse juurde luuakse digitaalne pedagoogikavaramu.

Ettepanekud tööandjate organisatsioonidele:

1.      Algatada põhjendatud ettepanekute väljatöötamine Eesti ühiskonna- ja majanduse arengust tulenevate ootuste ja vajaduste määratlemiseks Eesti haridussektoris.

2.      Koostöös ministeeriumide ning ülikoolidega kujundada tööturu tulevikuvajaduste seire ja analüüsi süsteem, mis toetaks haridusasutuste õppekavaarendust, karjääriplaneerimist ning riiklike haridusinvesteeringute kavandamist.

3.      Luua koostöös vabariigi valitusega motivatsioonisüsteem ettevõtetele, kes võtavad kutsekoolide ja kõrgkoolide õppureid praktikale.

Ettepanek õpetajate ja koolijuhtide ühendustele:

1.      Kujundada siseriiklik ja rahvusvaheline koostöövõrgustik uuenduslike õpetamispraktikate kaardistamiseks, isiksuse- ja arengukeskse õpetamisparadigma erinevate teostusviiside salvestamiseks ja levitamiseks.

23.mai 2012