Eesti inimarengu aruanne 2010/2011

Eesti Koostöö Kogu esitles 5. septembril 2011 Eesti inimarengu aruannet (EIA) 2010/2011 „Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet.“ See inimarengu aruanne on eriline, keskendudes Eesti kahekümne taasiseseisvumisaasta saavutustele ning võrdluspildile meie naabritega Lätis ja Leedus, Läänemere ümbruses ning Euroopa Liidus.

„Seekordne Eesti inimarengu aruanne asetab meie probleemid laiemasse Euroopa Liidu Läänemere strateegia konteksti. Minevikuarenguid analüüsitakse selleks, et näha teid ja võimalusi, mis viiksid seniste suurte erinevuste ületamisele Põhjamaade ja Baltimaade inimarengus. Seepärast tahame autorite ringi laiendada välisekspertidega nii Lätist kui Leedust, aga ka Soomest, Saksamaalt ja Suurbritanniast” ütles Eesti inimarengu aruande peatoimetaja, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin.

Käesoleva inimarengu aruande eesmärgiks on anda otsustajatele ning avalikkusele  ülevaatlikku ja võrdlevat informatsiooni Eesti iseseisvuse taastamise järgse kahekümne aasta arengu kohta. Aruandes esitatakse juhtivate teadlaste poolt läbiviidud analüüside tulemused, mis hõlmavad olulisi teemasid meie ühiskonnaelus nagu elukvaliteet, demokraatia areng, hariduselu, rahvatervis, majanduselu areng, keelepoliitika, rahvastikuprotsessid ning inimeste hinnangud oma riigi arengutele.

EIA 2011 seitsme mahuka peatüki toimetajateks ja autoriteks on rahvusvaheline meeskond, kuhu lisaks tunnustatud Eesti ühiskonna- ja majandusteadlastele Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Tuleviku Uuringute Instituudist ja poliitikauuringute keskusest Praxis, kuuluvad ka teadlased ning eksperdid Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Taanist ja Suurbritanniast, kelle osalus annab aruandele olulist lisaväärtust ning objektiivset kõrvaltvaadet.

Juba alates 1990. aastast annab ÜRO välja globaalset inimarengu aruannet, Eestis on selliseid aruandeid koostatud alates 1995. aastast. Tänaseks on inimarengu aruanded saanud maailmas üheks enamtsiteeritumaiks arengudokumendiks, mis käsitlevad nii maailma kui ka vastava riigi jaoks keskseid mureküsimusi ja nende lahendusteid.

Eesti Koostöö Kogu on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. Käesoleva aasta aprillis võeti vastu uus programmdokument – Harta 2011, mis tegevusmissioonina tõstatas Eesti ühiskonna ja inimeste elukvaliteedi teema. Harta 2011 sisaldab neljale põhivaldkonda – inimvara väärtustamine, haridus, teised rahvused kui ühiskondlik rikkus ning avaliku halduse uuendamine. Nendes valdkondades sõnastavad Harta osalised konkreetsed Harta Ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavatele esindusdemokraatia institutsioonidele ja avalikkusele. Harta protsessiga on tänaseks ühinenud üle 70 organisatsiooni. Eesti Koostöö Kogu ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid kutsub neid koostööle. Eesti Koostöö Kogu tegevuse väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti inimarengu aruanne, mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis.

Lae aruanne alla siit >> (PDF formaadis)