|
Eesti Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaud
|
Eesti Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaud26. mail kutsuti Eesti Koostöö Kogu eestvõttel ellu Rahvuste Ümarlaud, mille ülesandeks on kaasata Eesti ühiskonna jaoks oluliste küsimuste aruteludesse erinevast rahvusest, erineva emakeele ja kodakondsusega Eesti elanikke. Ümarlaua osalised nimetab Koostöö Kogu nõukogu personaalselt. Ümarlaua tegevus on teemapõhine. Igal aastal määratleb ümarlaud fookusteema, millele antud aastal keskendutakse. Ümarlaua töö tulemuseks on avalik aruanne, mis edastatakse koos ettepanekute ja soovitustega Vabariigi Presidendile ning asjaomastele seadusandliku ja täitevvõimu organitele. Taolisi nõuandva õigusega dialoogiplatvorme, mis analüüsivad ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonna sidususe tugevdamiseks võib leida paljudest Euroopa riikidest (nt Soome, Taani, Holland, Norra jt). „Vajadus taolise mittepoliitilise dialoogiplatvormi järele on olnud juba ammu. Oleme seda korduvalt kuulnud oma kaasmaalaste mõtteavaldustes, mida toetavad mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused. Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaud ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatuse või nõukojaga. Pigem loob see head eeldused aruteludeks, et kujundada tõenduspõhiselt ja eksperthinnangutele tuginedes ettepanekud otsustajatele,“ ütles Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees Raivo Vare. Eesti Vabariik on rahvusriik, kuid meie ühiskond on mitmerahvuseline – 31% Eesti elanikest on teiste rahvuste esindajad. Eestis elab üle saja erineva rahvuse esindaja ning samuti üle saja erineva riigi kodaniku. Piirivalve- ja politseiameti ning rahvastikuregistri andmetel elab Eestis üle 200 000 kolmanda riigi kodaniku ning üle 11 000 Euroopa Liidu kodaniku. „Arvestades alanud aastakümnel süvenevaid rahvastikuprotsesse, eelkõige tööealise elanikkonna järjepidevat vähenemist, on üha olulisem, milline on Eestis elavate teiste rahvaste rakendatus tööturul, samuti roll ja motivatsioon meie ühise riigi arendamisel. Just tulevikku suunatud vaade võiks olla see, mis ühendab rahvuste ümarlaua ühiseid ettevõtmisi,“ kommentaaris Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls. Koostöö Kogu nõukogu otsusega nimetatud Ümarlaua osalised: Piet Boerefijn, heategevusfondi juhataja Ümarlaua liikmete nimekiri on avatud ettepanekuteks EKK osalistelt ja koostööpartneritelt. Eesti Koostöö Kogu (EKK, www.kogu.ee) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. 2008. aasta veebruaris võeti vastu vastav programmdokument – Harta 2008. Edaspidi iga kolme aasta tagant uuendatav Harta keskendub Eesti arengu neljale võtmevaldkonnale – rahvastikule ja rahvatervisele, haridusele, tööjõule ning rahvustevahelistele suhetele. Nende põhjal sõnastavad Harta osalised konkreetsed Harta Ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavatele esindusdemokraatia institutsioonidele ja avalikkusele. Harta protsessiga on tänaseks ühinenud 73 organisatsiooni. EKK ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid arendab koostööd riigi pikaajaliste arengueesmärkide saavutamiseks. EKK tegevuse esmasteks väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne, mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis. EKK ülesandeks rahvussuhete valdkonnas on toetada dialoogi kõigi Eestis elavate rahvuste vahel ning suurendada sallivust ja kodanikeühenduste osatähtsust rahvustevaheliste suhete edendamisel Eestis. Eesti Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaua statuut Vabariigi President Eesti Koostöö Kogu rahvuste ümarlaua kokkukutsumise puhul |
