Eesti Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaud

Rahvuste Ümarlaud kutsuti Eesti Koostöö Kogu eestvõttel ellu 26. mail 2010. Ümarlaua ülesandeks on kaasata Eesti ühiskonna jaoks oluliste küsimuste aruteludesse erinevast rahvusest, erineva emakeele ja kodakondsusega Eesti elanikke. Ümarlaua osalised nimetab Koostöö Kogu nõukogu personaalselt.

Ümarlaua tegevus on teemapõhine. Igal aastal määratleb ümarlaud fookusteema, millele antud aastal keskendutakse. Ümarlaua töö tulemuseks on avalik aruanne, mis edastatakse koos ettepanekute ja soovitustega Vabariigi Presidendile ning asjaomastele seadusandliku ja täitevvõimu organitele. Taolisi nõuandva õigusega dialoogiplatvorme, mis analüüsivad ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonna sidususe tugevdamiseks võib leida paljudest Euroopa riikidest (nt Soome, Taani, Holland, Norra jt).

Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaud ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatuse või nõukojaga, vaid  loob head eeldused aruteludeks, et kujundada tõenduspõhiselt ja eksperthinnangutele tuginedes ettepanekud otsustajatele.

Eesti Vabariik on rahvusriik, kuid meie ühiskond on mitmerahvuseline – 31% Eesti elanikest on teiste rahvuste esindajad. Eestis elab üle saja erineva rahvuse esindaja ning samuti üle saja erineva riigi kodaniku. Piirivalve- ja politseiameti ning rahvastikuregistri andmetel elab Eestis üle 200 000 kolmanda riigi kodaniku ning üle 11 000 Euroopa Liidu kodaniku.

 Eesti Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaua statuut

 Vabariigi President Eesti Koostöö Kogu rahvuste ümarlaua kokkukutsumise puhul

Ümarlaua eestseisus ja kontaktid

Ümarlaua eestseisusesse  kuuluvad

• Natalja Kitam (eestkõneleja)
• Scott Diel
• Piia Tamm

Eestseisuse ülesandeks on juharada Ümarlaua koosolekuid ning eestseisuse volitused Ümarlaua töö korraldamisel kehtivad kuni üks aasta.

 

Eesti Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaua pöördumine Eesti erakondade ja üksikkandidaatide ning avalikkuse poole

Rahvuste Ümarlaud: inimvara tuleb väärtustada sõltumata rahvusest

 Täna avaldatud Eesti Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaua pöördumises Eesti erakondade ja üksikkandidaatide ning avalikkuse poole seisab, et kaasaegse Eesti suuremaid väljakutseid on anda ühiskonnale selge sõnum: kõik siin elavad ja panustavad inimesed olenemata nende päritolust, rahvusest või keeleoskusest on meie inimvara.

 “Me kutsume avalikkust üles nägema positiivset selles, milles seni on tihti nähtud negatiivset,” seisab pöördumises. “See on eelkõige teiskeelsete inimeste märkamine ja nende tunnustamine Eesti saavutuste eest. Me hindame ühiselt vabadusi ja võimalusi, mida Eesti suudab pakkuda kõigile siin elavatele inimestele. Tulevikule mõeldes rõhutagem sedagi, millist potentsiaali ja strateegilist võimalust teiskeelsete inimeste elu Eestile kujutab.”

“Me ehitame koos kestlikku ühiskonda ja riiki, tagades uutele põlvkondadele kindla tuleviku. Kutsume Eesti poliitikuid ja avalikkust seda potentsiaali märkama ning ka avalikult välja ütlema. Eelseisvad valimised annavad selleks hea võimaluse,” kinnitab pöördumine. “Eesti tuleviku huvides on saanud vältimatuks vajaduseks näha teiskeelses kogukonnas strateegilist võimalust, mitte probleemi. Eestis elavate rahvuste eluviisid ja tõekspidamised on üksteisele palju lähemal kui mitme rahvuskogukonna vahel Euroopa Liidu teistes riikides. Lõimumisel on olnud tagasilööke, kuid see toimub. Meie ühisosa on suurem, kui oleme harjunud märkama.”

 Rahvuste Ümarlaua pöördumisele on alla kirjutanud heategevusfondi juhataja Piet Boerefijn, vabakutseline ajakirjanik Scott Diel, kommunikatsioonikonsultant Jekaterina Eilart, piiskop Philippe Jourdan, riigiametnik ja õppejõud Tatjana Kiilo, meediakoolitaja Natalja Kitam, ettevõtja Taavi Kotka, semiootikateadlane Daniele Monticelli, lastepsühholoog Jelena Parfjonova, rahvussuhete uurija ja meediaspetsialist Pille Petersoo, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Dmitri Rõbakov, rahvuskogukonna sekretär Juka Samogina, ettevõtte juht Sami Seppänen, kontserdimaja direktor Piia Tamm ning filosoofiaprofessor Tõnu Viik.

 Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaud moodustati mais, 2010. Ümarlaua ülesandeks on kaasata Eesti ühiskonna jaoks oluliste küsimuste aruteludesse erinevast rahvusest, erineva emakeele ja kodakondsusega Eesti elanikke. Ümarlaua liikmed, kes on erinevate eluvaldkondade tunnustatud spetsialistid ja eksperdid, nimetab Koostöö Kogu nõukogu personaalselt. Ümarlaua tegevus on teemapõhine. Igal aastal määratleb ümarlaud fookusteema, millele antud aastal keskendutakse. Ümarlaua töö tulemuseks on avalik aruanne, mis edastatakse koos ettepanekute ja soovitustega Vabariigi Presidendile ning asjaomastele seadusandliku ja täitevvõimu institutsioonidele.
 

 Pöördumise terviktekstiga saate tutvuda siit.

 

Rahvuste ümarlaua liikme Pille Petersoo poolt välja pakutud uudissõna leidis Presidendi sõnavõistlusel äramärkimise

Rahvuste ümarlaua liikme Pille Petersoo poolt välja pakutud uudissõna "teisestamine" leidis Presidendi sõnavõistlusel äramärkimise.

Pikemalt vaata Sõnaus andis meile uuteks sõnadeks ka taristu, toimeabi, penipaun ja tundetaip või Sõnavõistlus.

593 inimest 2123 sõnaettepanekuga osales president Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlusel, mille riigipea täna kell 12.00 Kadriorus pidulikult lõpetab.

23. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles.

Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna, või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus. Lisaks võisid osalejad esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele.

Sõnavõistluse võitjad:

 1. AE-koostöö, vabamas keelepruugis averus, määrsõnana avera – PPP ehk public-private partnership’i asemel.

Neid sõnu pakkusid 7 osalejat (Silvi Jänes, Margus Konnula, Susanna Laan, Andres Luga, Endel Valdas, Indrek Viil, Riina Vällo).

 2. avaõiguslik – kohmakama avalik-õigusliku asemel.

Selle vaste pakkusid 8 osalejat (Priit Kersen, Ants Kollo, Jaan-Matti Lillevälja, Matti Masing, Kristel Pohlak, Signe Siimann, Andres Valdre, Riina Vällo).

 3. juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrval.

Sõna ettepanijaid oli 4 (Eero Kangor, Jüri Puust, Toomas Raba, Maria Talihärm).

 4. kestlik – inglise sõna sustainable tõlkevastena.

Sõnal oli 7 esitajat (Helger Aaresild, Ivar Jung, Kalju Jõul, Mihkel Landebraun, Olev Remsu, Endel Valdas, Kullo Vende).

 5. peavoolustamine – inglise sõna mainstreaming tõlkena.

Sõna esitas võistlusele Mait Talts, ent nagu näitas tekstiotsing Internetis, on ta juba varem kasutust leidnud.

 6. taristu – võõrsõna infrastruktuur kõrvale.

Sõna esitas Andres Valdre.

 7. teisestamine – inglise termini othering vastena.

Sõnal oli 8 esitajat (Sirje Ainsaar, Mika Keränen, Arne Merilai, Pille Petersoo, Saue gümnaasiumi 10.b klass, Mait Talts, Sven Varkel, Riina Vällo), kuid nagu näitas tekstiotsing Internetis, on ta juba mõnel pool kasutusel.

 8. toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.

Sõnal oli 5 esitajat (Katrin De Bakker, Mihkel Mikkelsaar, Kaido Rannik, Jüri Ruut, Sirje Vaaro).

 9. toimija – rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player tõlkena.

Sõnal oli 5 esitajat (Viljar Ansko, Eero Kangor, Matti Maasikas, Karina Tamm, Kaidi Toompalu).

 10. vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemel.

Neid sõnu esitas 12 osalejat (Marge Kohtla, Mario Luik, Matti Masing, Helle Mikk, Mihkel Mänd, Kaupo Palo, Indrek Raats, Seidi Reek, Jüri Ruut, Mait Talts, Kullo Vende, Riina Vällo).

 11. poliitikale põhimõttelise tegevusplaani, mingi eluvaldkonna korraldamise eesmärkide, põhimõtete ja vahendite tähenduses sobivat vastet töörühm ei leidnud, kuigi paari ettepanekut peeti kaalumisväärseks.

 Lisamõistete hulgast otsustas töörühm soovitada kasutusse:

 12. kärgpere – tähenduses ’pere, kus on sinu-minu-meie lapsed’.

Ettepaneku esitas Kristel Kärner.

 13. tundetaip – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.

Ettepaneku esitas Rain Kooli.

 Lisaks tõsteti esile sõna penipaun inglise sõna doggiebag leidliku tõlkevastena (esitaja Kaarel Kaas).

 Sõnause üldvõitjaks tunnistati „taristu“ – esitaja Andres Valdre.

Aasta kodanik 2010 on Toidupanga eestvedaja ja Rahvuste Ümarlaua liige Pieter Boerefij

Kultuuriminister Laine Jänes otsustas aasta kodaniku valimise komisjoni ettepanekul nimetada tänavuseks aasta kodanikuks Toidupanga tegevjuhi ja mündikogumiskampaania käivitaja ning Rahvuste Ümarlaua liige Pieter Boerefijni.

Kultuuriministri sõnul on oluline tunnustada inimesi, kes on oma teo ja suhtumisega näidanud üles soovi parandada kaaskodanike elu- ja olmetingimusi. „17 aastat Eestis elanud, selle maa keele ära õppinud Eesti Toidupanga asutaja ja arendaja Pieter Boerefijni tegevus ja tagasihoidlik entusiasm on nakatanud paljusid ettevõtteid ja inimesi, sealhulgas vabatahtlikke,“ lausus kultuuriminister Laine Jänes.

Pieter Boerefijn on sündinud Hollandis Woerdenis, õppinud Utrechti ülikoolis inimgeograafiat ja Amsterdami ülikoolis majandust. Alates 1995. aastast tegutseb ta Hollandi Fondide juhina Kesk- ja Ida-Euroopas ning juhib Eesti-Hollandi heategevusfondi Päikeselill. Boerefijni juhtimisel on teostunud üle 900 projekti hoolde- ja vanadekodude, rehabilitatsiooni- ja päevakeskuste, vaimu- ja füüsiliste puuetega laste, noortevanglate, tänavalaste, noortekeskuste ja külaseltside toetuseks üle Eesti. Viimane tuntuim algatus on Eesti Toidupank, mille eesmärk on viia annetatud toiduained puudustkannatavate peredeni.
Pieter Boerefijn on Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavaler.