Valimised: valija

PEATEEMA: VALIMISED

Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem, kus kohtade arv Riigikogus on ligikaudu võrdne erakonnale üle Eesti antud häälte protsendiga. Kandidaate võivad esitada registreeritud erakonnad ja lisaks on võimalik Riigikokku pürgida üksikkandidaadina. Registreerimiseks tuleb maksta kautsjon, mis on kaks palga alammäära. Eestis on 12 valimisringkonda, igaühes 5-14 mandaati, vastavalt hääleõiguslike inimeste arvule. Valija annab hääle konkreetsele kandidaadile ning valimistulemused tehakse kindlaks kolmes voorus. Valimiste teemal esitati kokku 1559 ettepanekut ja argumenti.

ALATEEMA 1: VALIJA

Valijaga seonduvaid ettepanekuid ja argumente esitati kokku 264, mis moodustab kõikidest valimiste teemal esitatud ettepanekutest 17%. Kõige enam tehti ettepanekuid Riigikogu liikme tagasikutsumise süsteemi sisseviimise kohta (95 ettepanekut ja argumenti) ning valija häälte arvu suurendamise kohta (77 ettepanekut ja argumenti). Veel argumenteeriti selle üle, et valijad sooviksid saada rohkem infot Riigikogu liikmete töö kohta ning arutleti, kellel peaks Riigikogu valimistel olema hääleõigus.

  1. 1.          Riigikogu liikme tagasikutsumise õigus (95 ettepanekut ja argumenti)

Ettepanekud Riigikogu liikme tagasikutsumise võimaluste kohta olid enamasti esitatud mõne kompleksse ettepaneku ühe osana, milles sisaldus veel ettepanekuid teiste teemade kohta. Seetõttu oli keeruline toetus/vastuhäälte osakaalu täpselt välja selgitada.

Dominantne ettepanek: kehtestada saadiku tagasikutsumise süsteem, sest praegune valimissüsteem seda ei võimalda (35 ettepanekut). Samas puudus selle ettepaneku juures täpsem seletus, kuidas tagasikutsumise süsteem peaks toimuma. Järgnevalt on välja toodud vaid ettepanekud, mis sisaldasid konkreetseid ideid, milline saadiku tagasikutsumise süsteem võiks olla.

Ettepanek 2: selleks, et saadiku tagasikutsumine oleks võimalik, peab valimistel lõppema salajane hääletamine ning kõik näevad, kes kelle poolt hääletas. Sellisel juhul saab kehtestada süsteemi, kus need valijad, kes andsid saadikule oma hääle, saavad selle ka tagasi võtta ning seeläbi saadiku soovi korral tagasi kutsuda (27 ettepanekut) (Toimetaja märkus: ettepanek ei ole kooskõlas Põhiseaduse §-ga 60, mille kohaselt on hääletamine salajane).

Pooltargumendid(toetushääli 175): suureneb saadikute vastutus valijate ees.

Vastuargumendid(vastuhääli 28): suureneb häälte äraostmine, sest mõjuvõimsad inimesed saavad kontrollida, kas inimene on ikka nende poolt hääletanud. Paljud inimesed ei soovi, et nende hääl oleks avalik.

Ettepanek 2: siduda saadik tugevamalt oma valimisringkonnaga, selleks on saadikut õigus tagasi kutsuda ainult antud valimisringkonna hääleõiguslikel kodanikel. Saadiku tagasikutsumiseks on vaja sama ringkonna valijate allkirju, mis ületab 50% sellele saadikule antud häältest (18 ettepanekut).

Pooltargumendid (toetushääli 193): võimaldab saadikuid tagasi kutsuda, kui nad on korda saatnud midagi ebaeetilist ning kui valijad ei ole saadiku tööga rahul.

Vastuargumendid (vastuhääli 19): inimesed ei tea, kes on nende valimisringkondade saadikud, selle kohta oleks vaja teha paremat teavitustööd. Selline süsteem ei ole mõeldav, sest populaarsel saadikul on alati ka palju vastaseid ning mis meeldib ühele, ei meeldi teisele.

Ettepanek 3: saadikut on võimalik tagasi kutsuda kõikidel hääleõiguslikel kodanikel. Selleks on vajalik koguda kindel arv tagasikutsumist pooldavaid allkirju, aga allkirju saab panna ka tagasikutsumise vastu, et saadikut ei oleks liiga kerge tagasi kutsuda. Pooltallkirjadest lahutatakse vastuallkirjad (12 ettepanekut).

Variatsioon: 1000 pooltallkirja, 50 000 pooltallkirja, 5% kõikidest hääleõiguslikest kodanikest.

Pooltargumendid (toetushääli 168): saadiku tagasikutsumise võimalus tuletaks saadikutele meelde, et nad peavad võtma vastutuse tehtud töö eest, täitma oma ülesandeid kohusetundlikult ning tegutsema vastavalt antud lubadustele.

Vastuargumendid (vastuhääli 44): erakonna A pooldajad hakkavad maha hääletama erakonna B kandidaate ja vastupidi ning läbi mitmete asenduste jäävad alles vaid rahva seas tundmatud tegelased. Tagasikutsujad peaksid olema ainult sama ringkonna valijad, kust saadik on valitud.

Ettepanek 4: saadiku tagasikutsumiseks tuleb korraldada e-hääletus. Otsus, kas saadik kutsutakse tagasi või mitte, selgub poolt-ja vastuhäälte arvu vahe järgi. Asendusliikmeks saaks valimisnimekirjas järgmisel kohal olev kandidaat (3 ettepanekut, toetushääli 3).

  1. 2.          Häälte arvu suurendamine (77 ettepanekut ja argumenti)

Ettepanek 1: lapsevanemad peaksid valimistel saama lisahääli vastavalt oma alaealiste laste arvule (29 ettepanekut).

Pooltargumendid (toetushääli 76):

a)      Lastevanematele lisahääle andmise eesmärk on motiveerida erakondi mõtlema ning tegutsema laste, noorte ning jätkusuutlikuma tuleviku nimel. Kuigi nõustutakse, et hetkeolukord on halb – noored lahkuvad, lapsi sünnib vähe – ei võta poliitikud selle suhtes midagi ette, sest lapsevanemad moodustavad valijatena väiksema osakaalu kui pensionärid.

b)      Muudaks riigi poliitika oluliselt lastesõbralikumaks, sest kui lapsevanematel oleks mitu häält, saaksid nad valida Riigikokku rohkem saadikuid, kes keskenduksid laste elamis- ning arengutingimuste parandamisele.

c)       Üksinda elav inimene muretseb ainult enda eest, aga lapsevanem peab muretsema mitme eest. Seega oleks loogiline, et tal oleks mitu häält.

Vastuargumendid (vastuhääli 355):

a)      See on vastuolus demokraatia põhimõttega, mille puhul kõik inimesed on võrdsed. Lapsevanematele lisahääleõiguse andmine tähendab lastega valija eelistamist ilma lasteta valijate ees.

b)      Ettepanek on poolik, sest pole selgitatud, kuidas jagunevad lisahääled vanemate vahel. Kas mõlemad vanemad saavad lisahääle iga alaealise lapse näol või saab lisahääle ainult üks lapsevanematest?

c)       Lastevanemate hääleõiguse suurendamine ei muuda midagi, sest Eesti riigi vaesuse tõttu on paljudel teistelgi elanikegruppidel halb olukord (tudengid, üksikemad, pensionärid jne).

d)      Tundub silmakirjalik, et teise inimese eest hääletada ei või aga lapse eest võib.

Ettepanek 2: Igal inimesel peaks olema kaks häält – üks poolt- ja üks vastuhääl (26 ettepanekut, neist poolt 17, vastu 9). Inimene annab valimistel ühe oma hääle oma lemmikkandidaadile ning teise hääle kandidaadile, keda ta Riigikogus kindlasti näha ei sooviks.

Pooltargumendid (toetushääli 84):

a)     Aitaks tõsta valimisaktiivsust, sest tihti jätavad inimesed valimata, kuna neil puudub eelistus kellegi poolt hääletada. Kahe häälega süsteemis saaksid nad vähemalt oma vastuhoiakut väljendada.

b)     Erakonnad peavad võimule saamiseks olema sümpaatsed lisaks enda valijaskonnale ka teistele valijatele, et nende vastu ei hääletataks.

Vastuargumendid (vastuhääli 24):

a)   Selline süsteem toetaks vaid keskpäraseid ja kõigile meeldida soovivaid poliitikuid, kes ei tekita valijates tugevaid emotsioone. Ainult see, kes ei tee midagi, ei kogu endale ka vaenlasi.

b)   Tekiks olukord, kus erakonna A pooldajad hääletaksid maha kõik erakonna B populaarsed esindajad ning vastupidi. Oma „vastuhääle“ saabki inimene juba anda kellegi teise poolt hääletades.

Ettepanek 3: valija ei vali mitte ühtainsat kandidaati, vaid reastab valimistel oma lemmikkandidaadid eelistatavuse järjekorras (ehk üksiku ülekantava hääle süsteem, eelistushääletamine, alternatiivne hääl). Kõigepealt võetakse arvesse valija esimene eelistus, aga kui esimene eelistus ei osutu kasutatuks (kandidaat ei saa kas kvooti täis või jääb tal kvoodist üle), siis kantakse hääl üle eelistuselt järgmisele kandidaadile ning korratakse seda protsessi seni, kuni kõikide valijate hääled on arvesse võetud (14 ettepanekut; neist poolt 11, vastu 3). (Konkreetset kandidaatide arvu ei olnud esitatud)

Pooltargumendid (toetushääli 86):

a)      Selline süsteem on kasutusel mitmes teisteski riikides ning aitab paremini välja selgitada valijate tegelikku tahet.

b)      Süsteem aitab poliitikasse tuua uusi inimesi ning parandab praegust olukoda, kus nii mõnedki valijad võivad jääda Riigikogus esindajata.

c)       Paljudel inimestel on rohkem kui üks kandidaat, keda nad pooldavad.

Vastuargumendid (vastuhääli 15):

a)      Süsteem on hea vaid teadlike valijate jaoks, kes on teinud tubli eeltöö enne valimisi ning teab täpselt, keda ta millises järjestuses eelistab. Kui muuta selline nõue kohustuslikuks, siis hakkaksid paljud arvatavasti suvalisi kandidaate ritta seadma, mistõttu ei annaks antud süsteem sellisel kujul soovitud tulemust.

b)      Liigne häälte arv võib mõne tavavalija segadusse ajada, mistõttu võivad nad üldse valimisest loobuda ning valimisaktiivsus väheneks.

Ettepanek 4: igal valijal on endiselt vaid üks hääl, aga valimissedelile lisada võimalus ka vastuhääle andmiseks. Valimissedelil on kõrvuti „jah“ lahter ning „ei“ lahter, valija saab ise otsustada, kas soovib hääletada kellegi poolt või kellegi vastu. Kandidaadi tegelik häälte arv saadakse, lahutades „jah“ häältest „ei“ hääled (7 ettepanekut ja argumenti).

Variatsioon:Valimissedelile lisada lahter „puudub eelistus“. See aitaks valimistele kaasata inimesi, kellel puudub eelistus kandidaadi osas. Ühtlasi annaks see tagasisidet valimiste korraldamise ning valimiskampaania kohta: kui eelistuseta valijaid on palju, tuleb järelikult midagi teistmoodi teha.

Pooltargumendid (toetushääli 12): selline võimalus suurendaks valimisaktiivsust, sest osaleksid ka need inimesed, kes ei ole leidnud kandidaati, keda toetada, aga selle eest teavad, keda nad kindlasti valida ei soovi.

Vastuargumente ei esitatud (vastuhääli 5).

Ettepanek 5: igal valijal on 12 häält, valija valib kandidaadi igasse Riigikogu komisjoni ning ka Riigikogu esimehe kohale (1 ettepanek, toetushääli 3, vastuhääli 1).

1.3.          Valija ja saadiku vahelise seose tugevdamine (41 ettepanekut ja argumenti)

Inimesed avaldasid peamiselt soovi, et nad tahaksid rohkem teada valitud saadiku tegevusest ning et vastav info peaks olema lihtsamini kättesaadav ja paremini jälgitav.

Ettepanek 1: riigikogulaste kohta peetakse avalikku kodulehekülge, kus on kajastatud kogu saadiku tegevus: kõik saadiku hääletused, algatatud seadusemuudatused, saadiku seisukohad erinevate Riigikogus käsitletavate teemade kohta, kohtumised välismaa saadikutega, info arutatud teemade kohta ning kelle initsiatiivil toimus kohtumine. Samuti võiks sellise lehekülje kaudu olla lihtsam saadikuga kontakti saada; saadikul peaks olema kohustus vastata talle saadetud kirjadele (21 ettepanekut ja argumenti).

Pooltargumendid (toetushääli 320): kodanikud saavad rohkem infot saadiku töö kohta, side saadiku ning valija vahel tugevneb ning valija saab paremini aru, kas ja kuidas tema huve esindatakse.

Vastuargumendid (vastuhääli 21): kodanikel on juba praegu erinevaid võimalusi saadikuga kontakti loomiseks, aga neid võimalusi lihtsalt ei kasutada (nt Riigikogu kodulehel leiduvad materjalid).

Ettepanek 2: avalikud perioodilised kohtumised oma valijatega peaksid olema saadikule kohustuslikud. Kohtumisi on vaja selleks, et anda valijatele ülevaadet tehtud tööst, koguda uusi ideid ning saada tagasisidet valijate rahulolust saadiku tööga. Kohtumiste sisu peaks olema jäädvustatud nii videomaterjalina kui kirjaliku protokollina (15 ettepanekut).

Variatsioon:kohtumised toimuksid kord kolme kuu tagant, üks kord kuus, kaks korda kuus.

Pooltargumendid (toetushääli 181): Sellised kohtumised muudaksid saadiku ja valija sidet oluliselt tugevamaks ning annaks inimestele võimaluse Riigikogu tööst rohkem osa saada. Kohtumistel oleks võimalik tagada info kahesuunaline liikumine, kus valijad saaksid saadikule küsimusi esitada ning saadik saaks valijatelt tagasisidet.

Vastuargumente ei esitatud (vastuhääli 7).

Ettepanek 3: luua võimalus pärast valimisi teadasaamiseks, millisele kandidaadile läks valija hääl sellisel juhul, kui nende poolt valitud kandidaat ei osutunud valituks. Selleks peaks pärast valimisi tegema eraldi kodulehe (näiteks www.valija.ee), kus on kirjas olukorrad, et kuigi kandidaat A Riigikokku ei pääsenud, pääses tema häälte abiga Riigikokku kandidaat B (5 ettepanekut).

Pooltargumendid (toetushääli 20): tugevdab valija ja saadiku sidet, sest valijad teavad, kellele nende hääl läks, kes neid Riigikogus esindab ning kelle poole nad võivad oma muredega pöörduda.

Vastuargumendid (vastuhääli 0): vastuargumente ei olnud.

  1. 4.          Kellel on õigus valimistel hääletada? (33 ettepanekut ja argumenti)

Ettepanek 1: hääleõigus peaks olema vaid neil Eesti Vabariigi kodanikel, kes riigile makse maksavad. Loevad ainult viimasel valimisperioodil riigieelarvesse maksnud valijate hääled (8 ettepanekut ja argumenti).

Pooltargumendid (toetushääli 20): kuna maksumaksjad peavad riiki üleval, on õiglane, et ainult nemad omaksid hääleõigust.

Vastuargumendid (vastuhääli 86): Eesti ühiskond ei koosne ainult maksumaksjatest, väga tähtsal kohal on ka inimesed, kes omandavad haridust, kasvatavad lapsi, tegelevad heategevusega jne. Neilt ei tohi hääleõigust ära võtta.

Ettepanek 2: Riigikogu valimistel peaksid saama osaleda ka Eestis elavad alalise elamisloaga mittekodanikud (nn halli passi ehk välismaalase passi omanikud) (6 ettepanekut).

Pooltargumendid (toetushääli 18): andes nendele inimestele hääleõiguse Riigikogu valimistel, kaasaks riik suure grupi Eestis elavaid maksumaksjaid osalema poliitilises elus Eesti riigi hüvanguks.

Vastuargumendid (vastuhääli 27): Kodakondsuse saamine ei ole üle mõistuse keeruline, tavaliselt jääb see pigem põhimõtete ning laiskuse kui millegi muu taha. Seetõttu ei peaks mittekodanikel olema õigust ühelgi valimistel hääletada, sest kui nad ei ole võtnud vaevaks end Eesti riigiga ametlikult siduda, ei saa olla kindel, et nad ka tegelikult Eesti riigile parimat soovivad.

Ettepanek 3: kõigil valimistel tohivad hääletada vaid Eesti Vabariigi kodanikud (5 ettepanekut ja argumenti, toetushääli 65, vastuhääli ).

Ettepanek 3: Anda hääleõigus ainult lastega peredele (2 täiskasvanut + vähemalt 2 alaealist last), iga perekond saab valimistel anda ühe hääle (5 ettepanekut ja argumenti).

Pooltargumendid (toetushääli 1): tähtsaid ühiskonnaelu puudutavaid otsuseid peaksid tegema pered, sest pered tagavad riigi jätkusuutlikkuse ning surematuse. Praegu on Eestis keskmine valija 60-aastane pensionär, mistõttu ka riigi otsused ning siht on sunnatud neile. Kui keskmine valija oleks noor ja jätkusuutlik perekond, muutuks ka riik nooreks ja jätkusuutlikuks.

Vastuargumendid (vastuhääli 78): perekonnasiseselt võivad mees ja naine mõelda poliitiliselt erinevalt, seetõttu tekiksid lisapinged, millisele kandidaadile peaks üks pere poolt antav hääl minema. Ettepanek on diskrimineeriv liiga paljude ühiskonnaliikmete suhtes, eelkõige lasteta perede ning üksikvanemate osas.

Ettepanek 4: nii nagu noortel on valimisõigus alates 18. eluaastast, tuleks ka kõrges eas valijatele kehtestada ülemine vanusepiir. Kui ülemiseks vanusepiiriks seada näiteks 75 eluaastat, oleks valijate keskmine vanus oluliselt noorem kui praegu ning lapsevanematele kuuluks suurem osakaal (5 ettepanekut).

Pooltargumendid (toetushääli 4):

a)     See süsteem oleks parem ja lihtsamini teostatav kui lapsevanematele lisahääle andmine, ent tulemus oleks sama: lapsevanemate suhteline osakaal valijate hulgas suureneks ning seeläbi mõtleksid poliitikud rohkem laste peale.

b)     Paljud kõrges eas valijad on kergesti mõjutatavad ning sõltuvad mõnest teisest inimesest nagu alaealisedki.

c)     Aitaks vähendada valimiskulusid, sest paljudele kõrges eas kodanikele tuleb valimiskast koju viia.

d)     Loomulikult on paljud kõrges eas valijad arukad ja vastutustundlikud, kuid samamoodi tarmukaid ja arukaid on ka allapoole valimisiga jäävate kodanike hulgas.

Vastuargumendid (vastuhääli 50):

a)     Väga diskrimineeriv vanemate inimeste suhtes.

b)     Paljud kõrges eas inimesed on väga targad ja täie mõistuse juures, kes oskavad arukalt kaasa rääkida riigi asjade toimimises.

c)     Eakamatel inimestel on kuhjaga elutarkust ning nad näevad suuremalt, kuidas asjad toimivad. On vale väita, et nad mõtlevad ainult enda peale ning teevad valimisotsuseid lähtuvalt sellest.

Ettepanek 5: kaotada vangide valimisõiguse automaatne piirang. Euroopa inimõiguste kohtu (EIK) praktikast tuleneb, et kõigi vanglakaristust kandvate isikute ühetaoline ja eraldi põhjenduseta valimisõiguse piirang ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni 1. protokolli 3. artikliga. EIK on juba varem otsustanud, et riigid ei tohi vangidelt vaid negatiivse avaliku arvamuse tõttu valimisõigust ära võtta (3 ettepanekut).

Pooltargumendid (toetushääli 12): hääleõiguse võiks ära võtta ainult siis, kui kuriteo ja hääleõiguse äravõtmise vahel on otsene seos.

Vastuargumendid (vastuhääli 50): ühiskonna reeglite rikkujad ei ole ühiskonna täieõiguslikud liikmed, seega ei saa neil olla sõnaõigust ka ühiskonna asjades.

Ettepanek 6: et osaleda valimistel, peavad valijatel olema minimaalsedki teadmised poliitikast. Nende teadmiste kontrollimiseks peab iga valija enne valimisõiguse saamist sooritama eksami üldiste teadmiste kohta: kes on president, kes peaminister, oskama nimetada mõnda ministrit, Riigikogu liiget ja Riigikogu juhatust (1 ettepanek).

Pooltargumendid (toetushääli 1):

a)     Kaoks ära vajadus praeguse hirmkalli valimiskampaania järele, sest valijad oleksid teadlikumad.

b)     Riigikogu liikmed, kes on valitud arukate ja teadlike inimeste poolt juhiksid riiki kindlasti paremini kui poliitikud, kes on valitud reklaamikampaaniast mõjutatud ning poliitikast mitte midagi teadvate inimeste juhuslikul valikul.

Vastuargumente ei esitatud (vastuhääli 6).

  1. 5.      Muuta valimistel osalemine kohustuslikuks (18 ettepanekut ja argumenti)

Dominantne ettepanek: kehtestada igale hääleõiguslikule valijale valimistel osalemise kohustus. Kui valija ei osale hääletamisel ning tal puudub selleks mõjuv põhjendus, tuleb määrata karistuseks trahv (16 ettepanekut).

Pooltargumendid (toetushääli 65):

a)      Suurendaks valimisaktiivsust.

b)      Kõik hääleõiguslikud kodanikud peavad vastutama selle eest, millised saadikud on Riigikokku valitud. Vastasel juhul tuleb keelata nendel inimestel ka rahulolematuse väljendamine, kes ise valimistel ei osalenud.

Vastuargumendid (vastuhääli 98):

a)      Valimine on võimalus, mitte kohustus – võimalus panustada Eesti riigi juhtimisse sobiva kandidaadi poolt hääletamise kaudu. Kui kodanik ei ole valimistest huvitatud, ei ole moraalne sundida teda valikut tegema.

b)      Valija peab kandma vastutust antud hääle eest. Olukord sellest ei paraneks, kui inimesed valiksid lihtsalt kohustuse pärast.

  1. 6.      Muud valijatega seotud ettepanekud

Valijaga seostusid veel kaks ettepanekut, mida märgiti küll vähe, kuid need eristusid oma sisult selgelt teistest. Seetõttu toome need esile muude ettepanekutena:

Mandaatide arv teha sõltuvaks iga ringkonna valijate valimisaktiivsusest.

    • See toimiks sellisel juhul, kui valimisringkonnad moodustuksid võrdse arvu hääleõiguslike valijatega. Mida suurem valimisaktiivsus ringkonnas on, seda rohkem mandaate antud ringkond saab (1 ettepanek, toetushääli 23, vastuhääli 7).

 

    Kehtestada minimaalne valijate osalemise protsent, mille saavutamise korral valimised õnnestunuks tunnistatakse.

      Kui valimas käib näiteks alla 50% hääleõiguslikust elanikkonnast, siis tunnistatakse valimised ebaõnnestunuks ning korraldatakse uued valimised (1 ettepanek, toetushääli 6, vastuhääli 2).

     

    KOKKUVÕTE

    Valija alateemas tehtud ettepanekud moodustasid kõikidest valimiste teemalistest ettepanekutest 15,5%. Kõige rohkem sooviti võimalust saadiku tagasikutsumiseks ning valija häälte arvu suurendamiseks. Samuti toodi välja, et info saadikute tegemiste kohta peaks olema tavakodanikule paremini kättesaadav. Suhteliselt palju arutleti ka teemal, kellel üldse võiks Eesti Vabariigis olla häälteõigus.