5. septembril kell 11 esitletakse Eesti Rahvusraamatukogus 2010/2011 aasta Eesti Inimarengu Aruannet

5. septembril esitletakse Eesti Rahvusraamatukogus 2010/2011 aasta Eesti Inimarengu Aruannet, mida saab jälgida otseülekandena ajavahemikus 11:00 - 14:00 klõpsates sellele lingile siin >>.

Seekordse Eesti Inimarengu Aruande pealkirjaks on „Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet“. Aruande keskseks teemaks on Eesti taasiseseisvumisaastate saavutused ning võrdluspilt meie naabritega Lätis ja Leedus, Läänemere ümbruses ning Euroopa Liidu riikides.

Eesti Inimarengu Aruande (EIA) eemärgiks on anda ülevaatlikku ja võrdlevat informatsiooni Eesti arengu kohta. Aruandes esitletakse juhtivate teadlaste poolt läbiviidud analüüside tulemusi, mis puudutavad selliseid ühiskonnale olulisi teemasid nagu elukvaliteet, demokraatia areng, haridus, majandus, keelepoliitika, rahvastikuprotsessid ning inimeste hinnangud oma riigi arengule.

Esitluse ajakava:

10.30 – 11.00 Registreerimine
11.00 – 11.15 Avamine, avasõnad Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls
11.15 – 11.25 Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne
11.25 – 11.50 EIA peatoimetaja prof. Marju Lauristini sissejuhatus ja EIA II peatüki tutvustus
11.50 – 12.00 I peatüki tutvustus, prof. Peeter Vihalemm
12.00 – 12.10 III peatüki tutvustus, prof. Raul Eamets
12.10 – 12.20 IV peatüki tutvustus, prof. Mati Heidmets
12.20 – 12.30 V peatüki tutvustus, prof. Triin Vihalemm
12.30 – 12.40 VI peatüki tutvustus, prof. Vello Pettai
12.40 – 12.50 VII peatüki tutvustus, prof. Erik Terk
12.50 – 13.20 Diskutantide ülesastumised
13.20 – 14.00 Diskussioon, küsimused ja vastused
14.00 – 15.00 EIA fotokonkursi võitjate autasustamine, koosviibimine

Täiendav informatsioon:

Johanna-Maria Lehtme
Eesti Koostöö Kogu
Tel: 693 8332
e-post: johanna.lehtme[at]kogu.ee

Silvia Kübar
Powerhouse kommunikatsioonibüroo
Tel: +372 5626 9336 ; 6998 047
 

Konverents: Eesti Haridusstrateegia 2020 (elukestva õppe strateegia) 25. mai 2011, Tallinna Botaanikaaed

Rohkem infot saad lugeda lähemalt siia klikkides >>

Harta 2011: Eesti arengu eesmärgiks kõrge elukvaliteet, mida toetab tõhus ja ühtne valitsemine

Eesti Koostöö Kogu nõukogu kinnitas täna programmilise dokumendi Harta 2011 „Eesti tee“, mis arvestab Eesti arenguprioriteete ja strateegilisi valikuid ning määratleb Koostöö Kogu peamised tegevussuunad aastateks 2011 - 2014.

Harta 2011 kutsub eeloleval kümnendil nii otsutajaid kui kõiki huvitatud ühiskonna liikmeid keskenduma Eesti elukvaliteedile. Just kõrge elukvaliteet on Eesti jätkusuutliku arengu ning kestlikkuse eeldus ja eesmärk, seisab Harta tekstis. Harta 2011 keskendub neljale põhivaldkonnale – inimvara väärtustamine, haridus, teised rahvused kui ühiskondlik rikkus ning avaliku halduse uuendamine.

„Harta 2011 jätkab oma ambitsioonikat, kuid siiski saavutatavat unistust arendada meie inimeste ja ühiskonna elukvaliteet maailma parimate hulka,“ märkis Eesti Koostöö Kogu nõukogu esimees Marika Valk. „See tähendab eelkõige muutust ühiskonna väärtushinnangutes, mille kohaselt tõuseb riigi majandusedu kõrval niisama oluliseks küsimus, kas inimesel on siin riigis tegelikult hea elada. Kõrge elukvaliteet tagab ka selle, et Eesti on küll turvaline lävepakk mujale maailma minemiseks, kuid ka tagasitee koju jääks alati avatuks ja arvestatavaks võimaluseks.“

 Harta 2011 kohaselt peab Eesti järgmise kolme aasta jooksul tegema järgmise sammu: tõstma esiplaanile meie inimeste elukvaliteedi koos ühiskonna tugevuse, kestlikkusega ning sellele vastava väärtusarendusega.

 Eesti Koostöö Kogu juhataja Peep Mühlsi sõnul on värske Harta 2011 eesmärkide hulgas ka üks täiesti uus ja äärmiselt oluline siht – töötada regionaalsel ja riigi tasandil välja avaliku sektori uus partnerlus- ja koostööpoliitika, mis arvestab ühtse valitsemise põhimõtet. „Eesti elukvaliteet sõltub täna paljuski kohaliku omavalitsuse ja riigi partnerlusest. Ka rohujuuretasandit esindavate organisatsioonide osalemiseks ühiskonnaelus on nende seotus kohalike omavalitsustega saanud ülimalt oluliseks, märkis Mühls. „Eesti Koostöö Kogu näeb oma rolli muuhulgas eksperthinnangutele tugineva ja laiapõhjaliste arutelude tulemusena Harta Ettepaneku väljatöötamises Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele, mis lähtub avaliku halduse tõhusamaks muutmise vajadusest.“

 Eesti Koostöö Kogu esmased ülesanded aastatel 2011–2014 on tegeleda alljärgnevate elukvaliteedi aspektidega:

1. Eesti inimvara väärtustamine. Inimarengu aruanne, elukvaliteedi ja inimvara indeks ning valdkondlikud raportid on need instrumendid, millega Eesti Koostöö Kogu osaleb inimvaraga seonduva teadvustamisel ja lahenduste pakkumisel.

2. Haritus elukvaliteedi põhinäitajana. Koostöö Kogu koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga Eesti uue haridusstrateegia väljatöötamist, kutsudes kõiki huvitatud pooli osalema meie hariduse tuleviku kujundamisel. Kooskõlas „Euroopa Liidu strateegiaga 2020” alustab Eesti Koostöö Kogu tööd selle nimel, et elukestev õppimine kui mõtteviis saaks omaseks igale Eesti inimesele.

3. Teised rahvused kui ühiskondlik rikkus. Eesti Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaua tegevus on suunatud sellele, et Eesti elukvaliteeti kui väärtusmõõtu mõistetaks siin elavate rahvuste ühise eesmärgina keelest, rahvusest või usutunnistusest sõltumata.

4. Avaliku halduse uuendamine. Eesti Koostöö Kogu näeb oma rolli muuhulgas Harta Ettepaneku väljatöötamises, mis lähtub avaliku halduse tõhusamaks muutmisest ning Eesti tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamisest.

 

 

 

Seminar “Etniliste vähemuste kaasamine otsuste tegemisse“

 Head Eesti Koostöö Kogu ja Rahvuste Ümarlaua koostööpartnerid!

Tänapäeva ühiskonnad on kasvavalt kultuuriliselt, etniliselt ja usuliselt mitmekesised ning rahvusvaheline ränne suurendab seda veelgi. See mitmekesisus on meie eeliseks ja pikaajalise konkurentsivõime aluseks, samal ajal seab see väljakutseid ühiskonna sidususele kuna sisserändajad ja etnilised vähemused seisavad sageli silmitsi erinevate takistustega otsustusprotsessis osalemisel samal ajal kui põliselanikkond ei ole harjunud sisserändajaid oma organisatsioonidesse kaasama. Seda omistatakse sageli sisserändajate väiksemale sotsiaalsele ja organisatsioonilisele võrgustikule.

Nõuandvad kogudriiklikul ja kohalikul tasemel toetavad sisserändajate ja etniliste vähemuste osalust ühiskondlikus elus ning annavad neile võimaluse osaleda oma elu puututavate otsuste tegemise protsessis. Eestis on alates 1990.aastate algusest loodud mitmeid erinevate rahvuste esindajaid koondavaid nõuandvaid kogusid. Mõned neist tegutsevad siiani, mõned on lakanud tegutsemast, tekkinud on uued dialoogiplatvormid. Millised on olnud nende organisatsioonide osalus ning võimekus mõjutada poliitikat ja otsuste tegemist Eestis? Millised on Eesti väljakutsed, praegust majanduslikku, sotsiaalset ja demograafilist olukorda arvestades teiskeelsete elanike kaasamise otsuste tegemisse?

 Seminaril esinevad:

Thomas Huddleston on Brüsselis tegutseva Rändepoliitika grupi (MPG) analüütik. MPG on juhtiv sõltumatu üle-Euroopaline poliitikauurimiskeskus rände, integratsiooni ja võrdse kohtlemise valdkonnas. Oma ettekandes keskendub Thomas Huddleston Euroopa majandus- ja sotisaalkomitee poolt tellitud ülevaate „Sisserändajatega konsulteerimine riiklike poliitikate parandamiseks“ tulemustele ja järeldustele.

Tanel Mätlik on pikaaegne rahvussuhete ja integratsiooniekspert. Oma ettekandes keskendub Tanel Mätlik eduka rahvuste vahelise dialoogi eeldustele ja piiridele Eestis.

Anita Rathore Norra sisserändajate ja valitsusasutuste kontaktkomiteest (KIM) annab ülevaate etniliste vähemuse kaasamisest Norras. KIM keskendub peamiselt sisserändajatele oluliste küsimuste arutamisele ning vastavate poliitikasoovituste tegemisele valitsusasutustele.

 Ootame Teid seminarile “Etniliste vähemuste kaasamine otsuste tegemisse“  esmaspäeval 28. märtsil 2011. a Tallinnas, Radisson Blu Hotel Olümpia saalis Alfa1 algusega kell 10.30

 Oma osavõtust palume teatada meile aadressil info@kogu.ee või telefonil 693 8330

Seminari töökeeleks on eesti, sünkroontõlge vene ja inglise keelde.

Seminari kava

Rändepoliitika grupi (MPG) ülevaade  „Sisserändajatega konsulteerimine riiklike poliitikate parandamiseks“

Integratsiooni käsiraamat poliitikakujundajatele ja erialatöötajatele, kolmas väljaanne (vt peatükk 4. Arutelufoorumid)

 

Seminari läbiviimine toimub koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse „Meie inimesed“, Kultuuriministeeriumi ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondiga.

Harta Foorum

Austatud Harta osaline,

hea koostööpartner 

 
Eesti Koostöö Kogu sihiks on panustada Eesti elu edendamisele,  pakkudes  erakondadevälist platvormi meie ühiskonna erinevate osapoolte ja arusaamade kokkuviimiseks ja aruteludeks. Kaasame selleks parimaid  eksperte, et leida  lahendusi meie arengu  võtmeteemadele, teeme läbikaalutud ettepanekuid otsustukogudele ja teistele põhiseaduslikele institutsioonidele ning monitoorime ettepanekute käekäiku. Seepärast annabki Koostöö Kogu jätkuvalt välja Eesti Inimarengu Aruannet ning teisi valdkonnapõhiseid analüüse ja hinnanguid parimate poliitikate välja kujundamiseks Eesti pikaajalise arengu võtmeküsimustes.

Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse aeg ajalt vastu Harta. Tänaseks on Harta osalisi juba üle seitsemekümne organisatsiooni ja vabaühenduse.

2008. aasta veebruaris vastu võetud esimene Harta määras Koostöö Kogu  tegevussuunad kolmeks aastaks ja selle raames keskenduti neljale Eesti arengu jaoks olulisele valdkonnale: haridus, majandus ja tööjõud ning rahvastik ja rahvustevahelised suhted ning rahvatervis.

Koostöö Kogu on alustanud uue programmdokumendi - Harta 2011 - ettevalmistamisega, mis on suunatud uude aastakümnesse. Läbiva teemana on selles dokumendis tõstatumas inimeste elukvaliteet ning laiemalt meie ühiskonna kvaliteet. Selles kontekstis käsitleme eelkõige Eesti inimvaraga seonduvat. Arvestades Eesti rahvastiku jätkuva kahanemisega ja vananemisega, peaksime uuel kümnendil keskenduma eelkõige meie rahva ja ühiskonna jätkusuutlikule arengule – elukvaliteedi edendamisele ja inimvara kasvatamisele. On aeg lisaks meie demograafilistele näitajatele rääkida haridusest ja selle korraldusest, aga samuti kuidas riigikorraldus ja avalik haldus saab parimal viisil aidata kaasa meie inimvara ja elukvaliteedi arengule.

Aktiivsele kaasamõtlemisele kutsudes ootame Teid, austatud Harta osaline ja hea koostööpartner,  Eesti Koostöö Kogu Harta  foorumile, mis toimub teisipäeval, 22.veebruaril 2011 algusega kell 12.00 Tallinna Õpetajate Majas aadressil Raekoja plats 14.  Registreerimine algab kell 11.30, foorumi lõpetamine on kavandatud kell 18.00. Foorumi päevakord on lisatud. Foorumi aruteluks vajalikud materjalid saadame Teile veel täiendavalt.

Oma osavõtust palume Teid teatada hiljemalt 16. veebruariks telefonil 69 38 330 või e-postiga: info at kogu dot ee.

 

Olete väga oodatud!

Kohtumiseni Harta Foorumil,

 

Marika Valk                  Eesti Koostöö Kogu nõukogu esimees

Peep Mühls                   Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees

 

Harta Foorumi kava 

Eesti Koostöö Kogu Harta projektiga 2011 saate tutvuda siit

Harta 2011- ettekanne, 22.02.2011

 

Partnerlus Eesti pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) koostamiseks

Eesti Koostöö Kogu koos Eesti Haridusfoorumiga ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasatusel algasid 2009 aasta teisel poolel „Eesti haridusstrateegia 2020” koostamise. Tulenevalt poolte vahelisest kokkuleppest Eesti pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) koostamiseks moodustati aasta tagasi strateegia väljatöötamiseks pariteetsel alusel haridusvaldkonna asjatundjatest koosnev juhtkomisjon, mida juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ja mille sisulist tööd koordineerib Eesti Koostöö Kogu esindajana Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets. Strateegia ettevalmistamise üldkoordinaator on Eesti Koostöö Kogu (vt lähemalt www.kogu.ee ).

Oleme jõudnud konkreetsete eksperthinnangute ja ettepanekute viimistlemise etappi. Käesoleva aasta augusti lõpus otsustas juhtkomisjon jagada strateegia ettevalmistamise kolme teemavaldkonda: hariduses osalemine, hariduse korraldus ja õppeprotsess. Iga teemavaldkonna läbitöötamiseks otsustati moodustada ekspertgrupid, kuhu ekspertide leidmiseks kuulutati 3. septembril 2010 ajakirjanduse vahendusel välja avalik konkurss. Ekspertgruppide juhtideks otsustati kinnitada vastavalt Marju Lauristin, Olav Aarna ja Margit Sutrop. Ettepanekute kohaselt analüüsib strateegia haridusprotsessis osalemist takistavaid barjääre ja tõkkeid kogu elukaare jooksul, Eesti haridussektori ülesehitust ja toimimist ning küsimusi, mis on seotud õppe sisu ja õppeprotsessiga - alates õppekavadest, osaliste ja ühiskonna hoiakutest ja väärtustest ning lõpetades hindamise, järjestamine ja klassifitseerimisega.

Teisipäeval, 1 veebruaril 2011 toimus Tallinnas ümarlauad, kus tutvustati senitehtut ja arutati läbi väljapakutud arenguteede huvitatud osapoolte ja oluliste partneritega eesmärgiga jõuda Eestis kõigile kvaliteetset õpet pakkuva ning maailmas tuntud ja tunnustatud haridussüsteemini, mis aitab vähendada hariduslikku kihistumist ja inimvara kadu haridussektoris, loob eeldused haridusprotsessi osapoolte koolirõõmu kasvuks ning arendab edasi Eesti traditsioonilisi tugevusi hariduse vallas.

Tutvuge alalõigu Haridus all materjalide ja senise tegevusega Eesti pikaajalise haridusstrateegia väljatöötamiseks. Strateegia väljatöötamist rahastab ESF. Valmimise tähtaeg hiljemalt 1. juuli 2011.

 

Eesti Koostöö Kogu                        Eesti Haridusfoorum        Haridus- ja teadusministeerium

Täiendav informatsioon:

Lelo Liive; Eesti Koostöö Kogu, tel.: 639 8330; e-post: lelo.liive@kogu.ee

Eesti Koostöö Kogu

Eesti Koostöö Kogu (EKK) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik. EKK sihiks on oma osaliste seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes.

Eesti Koostöö Kogu on rajanud Vabariigi President, koostöövõrgustikku kuulub praegu 74 erinevat osalist. EKK tegutseb Vabariigi Presidendi Kantselei bilansis oleva sõltumatu sihtasutusena, mille strateegilised suunad määrab EKK Nõukogu ning tegevust juhib juhatus.

EKK tegevuse aluseks on osaliste vahel kokku lepitud Harta, mis on koostatud kolmeks aastaks. Praeguses EKK Hartas 2008 on prioriteetsete tegevusvaldkondadena määratletud:
- haridus
- rahvustevahelised suhted
- majandus ja tööjõud
- rahvastik ja rahvatervis

Nendes valdkondades toimuvat koostööd koordineerivad igapäevaselt EKK programmijuhid. Koondades Harta osaliste ideed ja seisukohad aitab EKK korraldada nende avalikuks tutvustamiseks ja analüüsiks erinevaid foorume ning sõnastada Harta Ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavale institutsioonile ja avalikkusele. EKK tegevuse väljund on ka iga-aastane Eesti Inimarengu Aruanne, mis koondabki prioriteetsete valdkondade põhjalikud käsitlused. Samuti ilmub EKK toel Eesti Päevalehe ühiskondlik-poliitiline ajakiri "Möte". 

EKK on koostöövõrgustikuna avatud uutele osalistele, värsketele ideedele ja aktuaalsele infole - ikka selle nimel, et arendada Eestis kodanikuühiskonda ning tihendada osalus- ja esindusdemokraatia vahelist dialoogi.

EKK Harta eelkäija oli ühiskondlik lepe, mis sõlmiti 20. oktoobril 2003.a. Vabariigi President muutis oma otsusega 25. oktoobril 2007. aastal Ühiskondliku Leppe SA Sihtasutuseks Eesti Koostöö Kogu. Uuenenud institutsioon sai oma tegevuseks uue põhisisu, eesmärgid ja töökorralduse, mis on sätestatud Hartas ja Harta statuudis.