|
Eesti Inimvara Raport: inimvara on Eesti pikaajalise arengu võtmeküsimus
|
Eesti Inimvara Raport: inimvara on Eesti pikaajalise arengu võtmeküsimusPressiteade Täna, 15.juulil esitlevad Eesti Koostöö Kogu ja Säästva arengu komisjon Naba lasteaias Pirital esimest Eesti Inimvara Raportit (IVAR). Erinevalt Koostöö Kogu poolt igaaastaselt väljaantavast Eesti Inimarengu Aruandest, mis keskendub Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi analüüsile, on IVAR eelkõige poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb kompleksselt Eesti inimvara pikaajalisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi aastal 2010 ning esitab ettepanekud Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ja avalikkusele aruteluks. Raport on kättesaadav www.kogu.ee ja Riigikantselei kodulehel. „Inimvara teema tõstatamine on ülioluline - see on üks peamisi Eesti pikaajalise arengu võtmeküsimusi. Eesti väiksuse juures on inimvaral riigi jätkusuutlikkuse tagamisel oluline roll, märksa suurem, kui suurriikides. Seepärast on tähtis, et me omaksime võimalikult head ülevaadet nii meie inimvara arvulistest kui ka kvalitatiivsetest näitajatest,“ ütles Säästva arengu komisjoni esimees, Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen. „Käesolev raport on esimene Säästava arengu komisjoni poliitikasoovituste dokument Vabariigi Valitsusele. Edaspidi on meil kavas esitada veelgi Eesti siseelu paremale korraldamisel suunatud raporteid,“ lisas ta. „Kahe aastakümnega on Eesti saavutanud suured rahvusvahelise tasandi eesmärgid: oleme liitunud Euroopa Liidu, NATO, Schengeni ja OECDga ning peagi liitume ka eurotsooniga. See võimaldab asuda meie siseelu parimal viisil korraldama ja tasakaalukalt käsitlema Eesti jaoks olulisi strateegilisi valikuid - eelkõige mis puudutavad meie kahanevat inimvara,“ ütles Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls. „Juba 2009. aasta juunis esitasime kümnete valitsusväliste organisatsioonide nimel Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele ühise ettepaneku - Harta ettepaneku - hakata senisest enam tähelepanu pöörama meie inimvaraga seotud teemadele. Eesti Inimvara Raporti koostamine koostöös Säästva arengu komisjoniga on oluliseks sammuks sellel teel.“ „Inimvara mõiste on meie ühiskondlikus käibes veel võrdlemisi uudne. Raporti autorite määratluses moodustab meie inimvara rahvastik, tema tervis ja töövõime, inimeste personaalne kvaliteet: haritus, oskused ja võimed, aga samuti võimalus neid realiseerida, s.o vastav majanduse ja tööhõive struktuur. Inimvara mõiste alla kuulub olulise komponendina samuti inimeste sotsiaalne sidusus, ühiskonna eri osaliste panuse arvestamine ning kultuuri ja väärtuste ühtsus, avatus ja motiveeritus uuteks arengusuundadeks,“ kommenteeris IVARi toimetaja, Tartu Ülikooli õppejõud Garri Raagmaa. Seega peaks olema Eesti pikaajaline eesmärk tagada rahva arvuline stabiilsus, tervis ja pikaealisus, sotsiaalne ja kultuuriline sidusus, maailma parimatega võrreldav kvaliteet ning võimalikult suur rakendatus.“ Tunnustatud Eesti teadlaste poolt koostatud raport arvestab muuhulgas äsja vastuvõetud Euroopa Komisjoni strateegia „Euroopa 2020. aastal” ja strateegia „Säästva Eesti 21” põhimõtteid. Raporti koostamisel osalesid Anzori Barkalaja, Raul Eamets, Mati Heidmets, Maris Jesse, Rainer Kattel, Aado Keskpaik, Jaak Kliimask, Garri Raagmaa (toimetajana), Antti Roose, Viive-Riina Ruus, Tiit Tammaru ja Erik Terk. Raportit retsenseerisid ja aitasid koostada Marju Lauristin, Ivi Proos, Eva-Maria Asari, Ain Aaviksoo, Raivo Vare ja Eesti Koostöö Kogu meeskond. Inimvara raport koosneb järgmistest osadest: sissejuhatus (ptk 1), inimvaraga seotud mõistete selgitus (ptk 2), teemapeatükid, mis esitavad detailsema käsitluse (ptk-d 3–9), kokkuvõte ja poliitikasoovitused (ptk 10) ning lisad (ptk 11). Allikaviited on esitatud lisas.
Mait Klaassen Peep Mühls Garri Raagmaa
|
