|
Eesti Inimarengu Aruanne 2009: tuleb vabaneda ühiskonnas valitsevast tardumusest. Eesti vajab uuel kümnendil rohkem positiivset enesemeelsust.
|
Eesti Inimarengu Aruanne 2009: tuleb vabaneda ühiskonnas valitsevast tardumusest. Eesti vajab uuel kümnendil rohkem positiivset enesemeelsust.Pressiteade Eesti Inimarengu Aruanne 2009: tuleb vabaneda ühiskonnas valitsevast tardumusest. Eesti vajab uuel kümnendil rohkem positiivset enesemeelsust. 22. märtsil esitleb Eesti Koostöö Kogu Rahvusraamatukogus järjekordset Eesti Inimarengu Aruannet (EIA 2009). EIA 2009 keskseks fookuseks on meie inimeste elukeskkond ja ühiskonna kvaliteet. Aruande koostanud teadlaste arvates annab regioonide negatiivne rändesaldo sealsele elu- ja töökeskkonnale tõsiseltvõetava hinnangu. Keskkonnast tingitud suur ebavõrdsus ja ühiskonna arengus valdav tardumus vajab tähelepanu ning muutusi. Esitlus on jälgitav ka internetis: www.kogu.ee „Majanduskriisiga teravnenud inimarengu probleemid on proovikiviks Eesti suutlikkusele senist arengurada kriitiliselt hinnata ning tõhu¬salt vajalikke korrektiive teha,“ ütles EIA 2009 peatoimetaja, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin. „Vaja on määratleda, millist teed pidi liikudes saab Eesti parimal moel arendada oma inim¬vara ja kindlustada sotsiaalse ning kultuurilise jät¬kusuutlikkuse ka karmides majanduslikes ja poliiti¬listes tõmbetuultes. Arutlegem siis selle üle, milline heaolu mudel Eestile sobib, mis tagab meie inimeste kõrge elukvaliteedi.“ Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls leiab, et Eesti Inimarengu Aruanne 2009 tähistab omamoodi 21. sajandi lõppevat aastakümmet. „Eesti on läbi teinud hämmastava arengu, mis on kantud eelkõige välistest arengu¬eesmärkidest, et tagada meie majanduslik ja välispoliitiline julgeolek. Oleme saanud Euroopa Liidu ja NATO, Schengeni ja WTO liikmeks. Peagi ühineb Eesti OECD-ga, samuti on sündimas otsus Eesti ühinemiseks eurotsooniga, mille nimel 2009. aastal on pinguta¬nud ilmselt igaüks meist. Kas uuel aastakümnel, kui on täitumas meie jaoks olulised välised arengueesmärgid, ei oleks aeg keskenduda meie sisemistele arengueesmärkidele, et tagada Eesti arenguvõime? See on poliitiliste valikute, kuid eelkõige ühiskonnas valitsevate hoiakute ja mõtteviisi küsimus.“ Värskes inimarengu aruandes annavad tunnustatud teadlased oma hinnangu ühiskonnaelus toimuvale, keskendudes seekord meie inimeste elukeskkonnale ja ühiskonna kvaliteedile. Eesti muutuv eluolu on taas käsitletud nii globaalselt kui kohaliku tasandi kontekstis.. Prognoosides kriisi mõju inimarengu näitajatele ja lahates meie regionaalarengut, pakutakse ka lahendusi, kuidas Eesti võiks majanduskriisist väljuda. Värske aruanne analüüsib eestimaalaste tööelus ja väärtushinnangutes toimunud muutusi, mis viitavad Eesti elanikkonna toimetulekuväärtuste asendumisele eneseväljendamisega seotud väärtustega. Erinevalt varasematest aruannetest on uudse vaatenurgana käsitletud looduskeskkonna rolli ja inimarengu piirkondlikke ning soolisi iseärasusi. EIA 2009 kuue mahuka peatüki toimetajateks ja autoriteks on 36 tunnustatud Eesti ühiskonna- ja majandusteadlast ning eksperti Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Tuleviku Uuringute Instituudist, Säästva Eesti Instituudist, poliitikauuringute keskusest Praxis, konsultatsiooni- ja koolituskeskusest Geomedia, Arengufondist ja uuringufirmast SaarPoll.
Eesti Koostöö Kogu (EKK, www.kogu.ee) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. 2008 aasta veebruaris võeti vastu vastav programmdokument – Harta 2008. Edaspidi iga kolme aasta tagant uuendatav Harta 2008 keskendub Eesti arengu neljale võtmevaldkonnale – rahvastikule ja rahvatervisele, haridusele, tööjõule ning rahvustevahelistele suhetele. Nende põhjal sõnastavad Harta osalised konkreetsed Harta Ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavatele esindusdemokraatia institutsioonidele ja avalikkusele. Harta protsessiga on tänaseks ühinenud 73 organisatsiooni. EKK ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid kutsub neid koostööle. EKK tegevuse väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne, mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis.
Professor Marju Lauristin Peep Mühls |
