|
Pressiteated
|
Marju Lauristin: Balti tee on olemas, kuigi Eesti õhk on puhtamPressiteade Inimarengu Aruande peatoimetaja Marju Lauristin ütles täna Tallinnas Rahvusraamatukogus toimunud Inimarengu Aruande esitlusel, et Baltimaad on küll erinevad eelkõige detailides, kuid Aruanne kinnitab, et Balti tee on olemas, mida näitavad viimase 20 aasta arengud kõigis kolmes riigis. Ta lisas, et Baltimaadel, eriti Eestil, on olnud taluvust kriisi ajal kannatustele vastu seista. Lisainformatsioon: Professor Marju Lauristin Peep Mühls Silvia Kübar Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011Pressiteade
EIA 2011 seitsme mahuka peatüki toimetajateks ja autoriteks on rahvusvaheline meeskond, kuhu lisaks tunnustatud Eesti ühiskonna- ja majandusteadlastele Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Tuleviku Uuringute Instituudist ja poliitikauuringute keskusest Praxis, kuuluvad ka teadlased ning eksperdid Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Taanist ja Suurbritanniast, kelle osalus annab aruandele olulist lisaväärtust ning objektiivset kõrvaltvaadet. Juba alates 1990. aastast annab ÜRO välja globaalset inimarengu aruannet, Eestis on selliseid aruandeid koostatud alates 1995. aastast. Tänaseks on inimarengu aruanded saanud maailmas üheks enamtsiteeritumaiks arengudokumendiks, mis käsitlevad nii maailma kui ka vastava riigi jaoks keskseid mureküsimusi ja nende lahendusteid. Eesti Koostöö Kogu (EKK) www.kogu.ee on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. Käesoleva aasta aprillis võeti vastu uus programmdokument – Harta 2011, mis tegevusmissioonina tõstatas Eesti ühiskonna ja inimeste elukvaliteedi teema. Harta 2011 sisaldab neljale põhivaldkonda – inimvara väärtustamine, haridus, teised rahvused kui ühiskondlik rikkus ning avaliku halduse uuendamine. Nendes valdkondades sõnastavad Harta osalised konkreetsed Harta Ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavatele esindusdemokraatia institutsioonidele ja avalikkusele. Harta protsessiga on tänaseks ühinenud üle 70 organisatsiooni. EKK ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid kutsub neid koostööle. EKK tegevuse väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne, mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis. Lisainformatsioon: Professor Marju Lauristin Peep Mühls 5. septembril kell 11 esitletakse Eesti Rahvusraamatukogus 2010/2011 aasta Eesti Inimarengu Aruannet
Seekordse Eesti Inimarengu Aruande pealkirjaks on „Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet“. Aruande keskseks teemaks on Eesti taasiseseisvumisaastate saavutused ning võrdluspilt meie naabritega Lätis ja Leedus, Läänemere ümbruses ning Euroopa Liidu riikides. Eesti Inimarengu Aruande (EIA) eemärgiks on anda ülevaatlikku ja võrdlevat informatsiooni Eesti arengu kohta. Aruandes esitletakse juhtivate teadlaste poolt läbiviidud analüüside tulemusi, mis puudutavad selliseid ühiskonnale olulisi teemasid nagu elukvaliteet, demokraatia areng, haridus, majandus, keelepoliitika, rahvastikuprotsessid ning inimeste hinnangud oma riigi arengule. Esitluse ajakava: Täiendav informatsioon: Johanna-Maria Lehtme Silvia Kübar Vastvalminud Haridusstrateegia 2020 pakub Eestile tegevussuunad selleks kümnendiks29.06.2011
Loe lähemalt siit >> 1. Eesti hariduse viis väljakutset - Eesti haridusstrateegia 2012-202 PROJEKT (PDF formaadis) Estonian Education Strategy 2012–2020 DRAFT (PDF format) 2. Eesti haridusstrateegia taustamaterjal (PDF formaadis) 3. Haridusstrateegia 2020 väljatöötamisest (PDF formaadis)
Harta 2011: Eesti arengu eesmärgiks kõrge elukvaliteet, mida toetab tõhus ja ühtne valitseminePressiteade Harta 2011 kutsub eeloleval kümnendil nii otsutajaid kui kõiki huvitatud ühiskonna liikmeid keskenduma Eesti elukvaliteedile. Just kõrge elukvaliteet on Eesti jätkusuutliku arengu ning kestlikkuse eeldus ja eesmärk, seisab Harta tekstis. Harta 2011 keskendub neljale põhivaldkonnale – inimvara väärtustamine, haridus, teised rahvused kui ühiskondlik rikkus ning avaliku halduse uuendamine. „Harta 2011 jätkab oma ambitsioonikat, kuid siiski saavutatavat unistust arendada meie inimeste ja ühiskonna elukvaliteet maailma parimate hulka,“ märkis Eesti Koostöö Kogu nõukogu esimees Marika Valk. „See tähendab eelkõige muutust ühiskonna väärtushinnangutes, mille kohaselt tõuseb riigi majandusedu kõrval niisama oluliseks küsimus, kas inimesel on siin riigis tegelikult hea elada. Kõrge elukvaliteet tagab ka selle, et Eesti on küll turvaline lävepakk mujale maailma minemiseks, kuid ka tagasitee koju jääks alati avatuks ja arvestatavaks võimaluseks.“ Harta 2011 kohaselt peab Eesti järgmise kolme aasta jooksul tegema järgmise sammu: tõstma esiplaanile meie inimeste elukvaliteedi koos ühiskonna tugevuse, kestlikkusega ning sellele vastava väärtusarendusega. Eesti Koostöö Kogu juhataja Peep Mühlsi sõnul on värske Harta 2011 eesmärkide hulgas ka üks täiesti uus ja äärmiselt oluline siht – töötada regionaalsel ja riigi tasandil välja avaliku sektori uus partnerlus- ja koostööpoliitika, mis arvestab ühtse valitsemise põhimõtet. „Eesti elukvaliteet sõltub täna paljuski kohaliku omavalitsuse ja riigi partnerlusest. Ka rohujuuretasandit esindavate organisatsioonide osalemiseks ühiskonnaelus on nende seotus kohalike omavalitsustega saanud ülimalt oluliseks, märkis Mühls. „Eesti Koostöö Kogu näeb oma rolli muuhulgas eksperthinnangutele tugineva ja laiapõhjaliste arutelude tulemusena Harta Ettepaneku väljatöötamises Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele, mis lähtub avaliku halduse tõhusamaks muutmise vajadusest.“ Eesti Koostöö Kogu esmased ülesanded aastatel 2011–2014 on tegeleda alljärgnevate elukvaliteedi aspektidega: 1. Eesti inimvara väärtustamine. Inimarengu aruanne, elukvaliteedi ja inimvara indeks ning valdkondlikud raportid on need instrumendid, millega Eesti Koostöö Kogu osaleb inimvaraga seonduva teadvustamisel ja lahenduste pakkumisel. 2. Haritus elukvaliteedi põhinäitajana. Koostöö Kogu koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga Eesti uue haridusstrateegia väljatöötamist, kutsudes kõiki huvitatud pooli osalema meie hariduse tuleviku kujundamisel. Kooskõlas „Euroopa Liidu strateegiaga 2020” alustab Eesti Koostöö Kogu tööd selle nimel, et elukestev õppimine kui mõtteviis saaks omaseks igale Eesti inimesele. 3. Teised rahvused kui ühiskondlik rikkus. Eesti Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaua tegevus on suunatud sellele, et Eesti elukvaliteeti kui väärtusmõõtu mõistetaks siin elavate rahvuste ühise eesmärgina keelest, rahvusest või usutunnistusest sõltumata. 4. Avaliku halduse uuendamine. Eesti Koostöö Kogu näeb oma rolli muuhulgas Harta Ettepaneku väljatöötamises, mis lähtub avaliku halduse tõhusamaks muutmisest ning Eesti tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamisest.
Eesti Koostöö Kogu (EKK, www.kogu.ee ) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. 2008. aasta veebruaris võeti vastu vastav programmdokument – Harta 2008, mis keskendus Eesti arengu neljale võtmevaldkonnale – rahvastikule ja rahva tervisele, haridusele, majandusele ja tööjõule ning rahvustevahelistele suhetele. Nende põhjal on koostatud konkreetsed Harta Ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavatele esindusdemokraatia institutsioonidele ja avalikkusele. Harta protsessiga on tänaseks ühinenud üle 70 organisatsiooni. EKK ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid kutsub neid koostööle. EKK tegevuse väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne, mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis.
Lisainfo: Eesti Koostöö Kogu Tel: 693 8330
Rahvusvähemuste soovi panustada Eesti arengusse tuleks rohkem märgata ja tunnustadaPressiteade Täna toimub Olümpia hotellis Eesti Koostöö Kogu ja Rahvuste Ümarlaua seminar „Etniliste vähemuste kaasamine otsuste tegemisse“, kus oma kogemusi jagavad Brüsseli rändepoliitika analüütik Thomas Huddleston, Norra sisserändajate komitee liige Anita Rathore ning Eesti integratsiooniekspert Tanel Mätlik. „Eesti tuleviku huvides on vältimatuks vajaduseks näha teiskeelses kogukonnas strateegilist võimalust ja mitte ainult probleemi,“ märkis Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls. „Nõuandvad kogud nii riiklikul kui kohalikul tasemel saavad tõhusalt toetada rahvusvähemuste osalust ühiskondlikus elus ning anda reaalse võimaluse osaleda oma elu puudutavate otsuste tegemises. “ „Rahvusvähemused seisavad sageli silmitsi erinevate raskustega otsustusprotsessis osalemisel, eelkõige põhjusel, et põliselanikud ei ole harjunud sisserändajaid oma organisatsioonidesse kaasama,“ märkis Rahvuste Ümarlaua eestseisuse liige Natalja Kitam. „Eestis on alates 1990.aastate algusest loodud mitmeid erinevate rahvuste esindajaid koondavaid nõuandvaid kogusid. Kuigi mõned neist tegutsevad siiani, on ka paljud lakanud tegutsemast. Meie eesmärgiks on tänasel seminaril analüüsida, millised võiksid olla efektiivsed dialoogivormid rahvusvähemuste ja riigi vahel? Milline on olnud seniste organisatsioonide osalus ning võimekus mõjutada poliitikat ja otsuste tegemist Eestis? Arvestades Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja demograafilist tulevikuvaadet, millised võikisid olla toimivad lahendused teiskeelsete elanike kaasamisel otsuste tegemisse?“ Seminaril esinevad: Thomas Huddleston on Brüsselis tegutseva Rändepoliitika grupi (MPG) analüütik. MPG on juhtiv sõltumatu üle-Euroopaline poliitikauurimiskeskus rände, integratsiooni ja võrdse kohtlemise valdkonnas. Oma ettekandes keskendub Thomas Huddleston Euroopa majandus- ja sotisaalkomitee poolt tellitud ülevaate „Sisserändajatega konsulteerimine riiklike poliitikate parandamiseks“ tulemustele ja järeldustele. Tanel Mätlik on pikaaegne rahvussuhete ja integratsiooniekspert. Oma ettekandes keskendub Tanel Mätlik eduka rahvuste vahelise dialoogi eeldustele ja piiridele Eestis. Estonia Anita Rathore Norra sisserändajate ja valitsusasutuste kontaktkomiteest (KIM) annab ülevaate etniliste vähemuse kaasamisest Norras. KIM keskendub peamiselt sisserändajatele oluliste küsimuste arutamisele ning vastavate poliitikasoovituste tegemisele valitsusasutustele. Eesti Koostöö Kogu (EKK, www.kogu.ee) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. Rahvuste Ümarlaud kutsuti Eesti Koostöö Kogu eestvõttel ellu mais, 2010. Ümarlaua ülesandeks on kaasata Eesti ühiskonna jaoks oluliste küsimuste aruteludesse erinevast rahvusest, erineva emakeele ja kodakondsusega Eesti elanikke. Seminari läbiviimine toimub koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse „Meie inimesed“, Kultuuriministeeriumi ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondiga.
Lisainformatsioon: Tel: 693 8330, 562 83095
Koostöö Kogu: Eesti uueks arengueesmärgiks saagu kõrge elukvaliteetPressiteade Eesti Koostöö Kogu avalikustas täna uue programmdokumendi - Harta 2011“Eesti oma tee”. Harta 2011 kinnitab, et liitumiste ja kohanemisega oleme hakkama saanud - nüüd on vaja tulevikku enesemeelsemalt luua, keskenduda Eesti enda võimalustele ja kujundada meile ainuomane riigi ja ühiskonna arengumudel. Koostöö Kogu peab just elukvaliteeti selle mudeli väärikaks nurgakiviks Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls kinnitas, et Eesti senine areng on olnud eristuvalt tulemuslik. „Uue arengueesmärgina meie inimeste ja ühiskonna kõrge elukvaliteedi tõstatamine annab võimaluse uueks mõtteviisiks, millega oleme kindlasti esirinnas nii Euroopa Liidus kui maailmas. Kuid eelkõige on see võtmetähtsusega meie väikese riigi ja rahva kestlikkuse mõttes.“ Harta 2011 “Eesti oma tee” tõstatab neli peamist sihti, mis lisaks majandusarengule ja rahvatervisele on eelduseks kõrge elukvaliteedi saavutamiseks: Eesti inimvara väärtustamine, haritus elukvaliteedi põhinäitajana, teised rahvused kui ühiskondlik rikkus ning avaliku halduse moderniseerimine. Eesti Koostöö Kogu, mis koondab enam kui 70 organisatsiooni ja vabaühendust, on arvestatav erakondadeväline platvorm erinevate arusaamade ja neid esindavate osaliste kokkuviimiseks. See on ühtlasi dialoogiplatvorm esindusdemokraatia institutsioonidega, kõnetuseks Eesti poliitilistele juhtidele, mida ühiskond neilt ootab. Eesti Koostöö Kogu (EKK, www.kogu.ee) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. 2008. aasta veebruaris võeti vastu vastav programmdokument – Harta 2008, mis keskendus Eesti arengu neljale võtmevaldkonnale – rahvastikule ja rahvatervisele, haridusele, majandusel ja tööjõule ning rahvustevahelistele suhetele. Nende põhjal on koostatud konkreetsed Harta Ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavatele esindusdemokraatia institutsioonidele ja avalikkusele. Harta protsessiga on tänaseks ühinenud 74 organisatsiooni. EKK ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid kutsub neid koostööle. EKK tegevuse väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne, mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis. Praegu toimub uue programmdokumendi - Harta 2011 ettevalmistamine. Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011 valmib käesoleva aasta sügiseks.
Lisainformatsioon:
Rahvuste Ümarlaud: inimvara tuleb väärtustada sõltumata rahvusestPressiteade Täna avaldatud Eesti Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaua pöördumises Eesti erakondade ja üksikkandidaatide ning avalikkuse poole seisab, et kaasaegse Eesti suuremaid väljakutseid on anda ühiskonnale selge sõnum: kõik siin elavad ja panustavad inimesed olenemata nende päritolust, rahvusest või keeleoskusest on meie inimvara. “Me kutsume avalikkust üles nägema positiivset selles, milles seni on tihti nähtud negatiivset,” seisab pöördumises. “See on eelkõige teiskeelsete inimeste märkamine ja nende tunnustamine Eesti saavutuste eest. Me hindame ühiselt vabadusi ja võimalusi, mida Eesti suudab pakkuda kõigile siin elavatele inimestele. Tulevikule mõeldes rõhutagem sedagi, millist potentsiaali ja strateegilist võimalust teiskeelsete inimeste elu Eestile kujutab.” “Me ehitame koos kestlikku ühiskonda ja riiki, tagades uutele põlvkondadele kindla tuleviku. Kutsume Eesti poliitikuid ja avalikkust seda potentsiaali märkama ning ka avalikult välja ütlema. Eelseisvad valimised annavad selleks hea võimaluse,” kinnitab pöördumine. “Eesti tuleviku huvides on saanud vältimatuks vajaduseks näha teiskeelses kogukonnas strateegilist võimalust, mitte probleemi. Eestis elavate rahvuste eluviisid ja tõekspidamised on üksteisele palju lähemal kui mitme rahvuskogukonna vahel Euroopa Liidu teistes riikides. Lõimumisel on olnud tagasilööke, kuid see toimub. Meie ühisosa on suurem, kui oleme harjunud märkama.” Rahvuste Ümarlaua pöördumisele on alla kirjutanud heategevusfondi juhataja Piet Boerefijn, vabakutseline ajakirjanik Scott Diel, kommunikatsioonikonsultant Jekaterina Eilart, piiskop Philippe Jourdan, riigiametnik ja õppejõud Tatjana Kiilo, meediakoolitaja Natalja Kitam, ettevõtja Taavi Kotka, semiootikateadlane Daniele Monticelli, lastepsühholoog Jelena Parfjonova, rahvussuhete uurija ja meediaspetsialist Pille Petersoo, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Dmitri Rõbakov, rahvuskogukonna sekretär Juka Samogina, ettevõtte juht Sami Seppänen, kontserdimaja direktor Piia Tamm ning filosoofiaprofessor Tõnu Viik. Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaud moodustati mais, 2010. Ümarlaua ülesandeks on kaasata Eesti ühiskonna jaoks oluliste küsimuste aruteludesse erinevast rahvusest, erineva emakeele ja kodakondsusega Eesti elanikke. Ümarlaua liikmed, kes on erinevate eluvaldkondade tunnustatud spetsialistid ja eksperdid, nimetab Koostöö Kogu nõukogu personaalselt. Ümarlaua tegevus on teemapõhine. Igal aastal määratleb ümarlaud fookusteema, millele antud aastal keskendutakse. Ümarlaua töö tulemuseks on avalik aruanne, mis edastatakse koos ettepanekute ja soovitustega Vabariigi Presidendile ning asjaomastele seadusandliku ja täitevvõimu institutsioonidele. Eesti Koostöö Kogu (EKK, www.kogu.ee) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. 2008. aasta veebruaris võeti vastu vastav programmdokument – Harta 2008, mis tegevusmissioonina tõstatas Eesti ühiskonna ja inimeste elukvaliteedi teema. Edaspidi iga kolme aasta tagant uuendatav Harta 2008 keskendub Eesti arengu neljale võtmevaldkonnale – rahvastikule ja rahvatervisele, haridusele, tööjõule ning rahvustevahelistele suhetele. Nende põhjal sõnastavad Harta osalised konkreetsed Harta Ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavatele esindusdemokraatia institutsioonidele ja avalikkusele. Harta protsessiga on tänaseks ühinenud 74 organisatsiooni. EKK ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid kutsub neid koostööle. EKK tegevuse väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne, mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis. Praegu toimub uue programmdokumendi - Harta 2011 ettevalmistamine. Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011 valmib käesoleva aasta sügiseks. Lisainformatsioon: Eesti Koostöö Kogu Tel: +372 693 8330 info@kogu.ee Sisekaitseakadeemia liikmestaatus tõstab Eesti Koostöö Kogu kompetentsi sisejulgeoleku ja migratsiooni valdkonnasEesti Koostöö Kogu nõukogu otsustas võtta Sisekaitseakadeemia vastu Eesti Koostöö Kogu (EKK) Harta liikmeks. Sisekaitseakadeemia, sealhulgas akadeemia struktuuri kuuluva Euroopa rändevõrgustiku (ERV) Eesti kontaktpunkti liitumine toob kaasa ekspertiisi ja teadmised EKK jaoks olulistes teemades nagu sisejulgeolek ja migratsioon. Loe veelKoostöö Kogu nõukogu esimeheks valiti Marika Valk
Koostöö Kogu nõukogu esimeheks valiti Marika Valk Eesti Inimvara Raport: inimvara on Eesti pikaajalise arengu võtmeküsimusPressiteade Täna, 15.juulil esitlevad Eesti Koostöö Kogu ja Säästva arengu komisjon Naba lasteaias Pirital esimest Eesti Inimvara Raportit (IVAR). Erinevalt Koostöö Kogu poolt igaaastaselt väljaantavast Eesti Inimarengu Aruandest, mis keskendub Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi analüüsile, on IVAR eelkõige poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb kompleksselt Eesti inimvara pikaajalisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi aastal 2010 ning esitab ettepanekud Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ja avalikkusele aruteluks. Raport on kättesaadav www.kogu.ee ja Riigikantselei kodulehel. Loe veelInimarengu aruande arutelu RiigikogusNeljapäeval, 22. aprillil käsitleb Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti Inimarengu Aruannet 2009. Eesti Koostöö Kogu esitletud aruande keskseks fookuseks on meie inimeste elukeskkond ja ühiskonna kvaliteet. Aruande koostanud teadlaste arvates annab regioonide negatiivne rändesaldo sealsele elu- ja töökeskkonnale tõsiseltvõetava hinnangu. Keskkonnast tingitud suur ebavõrdsus ja ühiskonna arengus valdav tardumus vajab tähelepanu ning muutusi. Ettekandega esinevad ja Riigikogu liikmete küsimustele vastavad aruande peatoimetaja, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, EIA toimetaja, Geomedia juht Rivo Noorkõiv ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. Esitlusest teeb erisaate ETV, mis on eetris neljapäeva õhtul.
Loe veel
Eesti Inimarengu Aruanne 2009: tuleb vabaneda ühiskonnas valitsevast tardumusest. Eesti vajab uuel kümnendil rohkem positiivset enesemeelsust.Pressiteade Eesti Inimarengu Aruanne 2009: tuleb vabaneda ühiskonnas valitsevast tardumusest. Eesti vajab uuel kümnendil rohkem positiivset enesemeelsust. 22. märtsil esitleb Eesti Koostöö Kogu Rahvusraamatukogus järjekordset Eesti Inimarengu Aruannet (EIA 2009). EIA 2009 keskseks fookuseks on meie inimeste elukeskkond ja ühiskonna kvaliteet. Aruande koostanud teadlaste arvates annab regioonide negatiivne rändesaldo sealsele elu- ja töökeskkonnale tõsiseltvõetava hinnangu. Keskkonnast tingitud suur ebavõrdsus ja ühiskonna arengus valdav tardumus vajab tähelepanu ning muutusi. Esitlus on jälgitav ka internetis: www.kogu.ee Loe veelAlguse saab Eesti pikaajalise haridusstrateegia koostaminePressiteade Eesti Koostöö Kogu ja Eesti Haridusfoorum koostöös Haridus- ja Teadus- ministeeriumiga on algatanud pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) koostamise. Loodava strateegia ajahorisondiks on alanud uus aastakümme aastani 2020. Eesti tippekspertide ja huvitatud organisatsioonide osalusel valmib 2011. aasta kevadeks arengukava, mis antakse seejärel avalikuks arutamiseks, valikute tegemiseks ja otsustamiseks Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule. Loe veel |
Täna esitas Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ühine töörühm haridus- ja teadusministrile Eesti Haridusstrateegia 2020, mis käsitleb haridusvaldkonda ja selle väljakutseid esmakordselt tõenduspõhise tervikülevaatena, pakkudes võimalusi Eesti arengu ja elukvaliteedi edendamiseks käesoleval kümnendil.