Nagu koolides, parlamendis ja Eesti Televisioonis, algab ka Eesti Koostöö Kogu uus aasta mõtteliselt pigem septembris kui jaanuaris. Augustikuine arvamusfestival Paides, mille õnnestumisse oli Kogul meeldiv võimalus oma pisike sisuline ja rahaline panus anda, oli see teatepulk, mis lõppenud ja alanud aastat omavahel mõtteliselt ühendas.

Me ei alusta puhtalt lehelt, kaugel sellest. Jaanuarist aprillini tegutsenud Rahvakogu töö peaks jõudma sügisel ja talvel esmalt õite ja seejärel viljadeni. Juunis andis parlamendi põhiseaduskomisjon nii Rahvakogu algatajatele kui ka avalikkusele selge lubaduse, et suur osa Rahvakogu eelistustest sõnastatakse nii- või teistsugusel kujul muudatusettepanekuteks kehtivatesse valimisseadustesse ja erakonnaseadusesse. Juulikuus Eestit külastanud arutleva demokraatia guru, 18 riigis eri formaadis rahvakogusid korraldanud Stanfordi ülikooli professor James Fishkin andis Eestis ses valdkonnas tehtule oma heakskiitva hinnangu ning lubas järgmise Rahvakogu korraldamisele ka ise õla alla panna. Ideede kogumine järgmiseks Rahvakoguks on juba alanud.

Septembrikuus annab Kogu poolt koordineeritav uue elukestva õppe strateegia juhtkomisjon haridus- ja teadusministeeriumile üle strateegiadokumendi projekti, mis loodetavasti jõuab veel sel aastal nii valitsusse kui avalikkuse ette arutamiseks. Arutelu tuleb loodetavasti põhjalik ja sisuline, sest valdkond väärib seda. Omalt poolt jääb üle loota, et tehtavad valikud ja otsused kujuneksid ühemõtteliseks ja selgeks; et nende põhialuste toel saavad õpetajad õpetada, õpilased õppida, riigi ja kohaliku võimu otsustajad hariduse taristut kavandada ja korraldada.

Koostöö Kogu hästi hoitud saladuseks on juba jaanuaris käivitunud riigi pidamise kava. Ambitsioonikas programm, mille sihiks on esmalt kaardistada riigimasinaks nimetatava avaliku sektori hetkeseis nii füüsilises kui korralduslikus mõttes ning seejärel töötada koos valdkondlike ekspertidega välja ideed ja ettepanekud riigimasina funktsionaalsuse parandamiseks. Seepärast jälgime äärmise tähelepanuga halduspoliitika ümber käivat debatti, olgu selle konkreetsemaks sisuks siis tõmbekeskustele rajenev võimalik uus haldusterritoriaalne korraldus või neljale ministeeriumile uue ühiskodu rajamine.

Tänavu maikuus eesti- ja juulis inglisekeelsena ilmavalgust näinud Eesti Inimarengu Aruanne 2012-2013 „Eesti maailmas“ pakkus kõneainet esitlusele järgnenud kuuks ja kauemakski. Pole vist naljalt võimalik leida ühtki tõsiseltvõetavat Eesti olevikku ja tulevikku käsitlevat analüüsi, kus poleks viidet inimarengu aruandele. Kui 14. septembril möödub täpselt kümme aastat Euroopa Liidu referendumist, siis tutvustab Eesti Koostöö Kogu koos Euroopa Komisjoni kohaliku esindusega neid meeleolusid, mis kümnendiga on Eesti avalikkuses seoses Euroopa Liidu ja selle tulevikuga kujunenud.

Kokku võtvalt ja veidi edevalt liialdades võib üldistada, et vähe on tänases Eestis neid arutelusid ja tulevikku vaatamisi, millesse Eesti Koostöö Kogu oma inimeste, heade partnerite ja autorite või projektide kujul poleks panustanud. Ma tänan kõiki sõpru ja kaasamõtlejaid ja soovin ilusat uut aastat.

Olari Koppel, Eesti Koostöö Kogu juhataja