Postimees, Karin Kangro
Eesti esitles eile riigipidamise kava, mis pakub välja rea reforme nii kohaliku omavalitsuse, riigihalduse, valitsuse ja riigikogu kui ka arutleva demokraatia ja osalemise valdkonnas.
Riigikogu tugevdamiseks soovitab riigipidamise kava kaotada enamiku saadikutele kehtivatest töökohapiirangutest, et riigikogu liikmed saaksid jätkata oma senist erialast tööd. Praegune kord pärsib dokumendi kohaselt oma erialal kogenud ja tunnustatud inimeste kandideerimist parlamenti.
Ettepaneku järgi muutuks ka parlamendi tööaeg, nii et ühes kuus toimuks näiteks vaid viis korralist istungit. Samal ajal võetaks riigikogus kasutusele mitmesugused e-lahendused ja tugevdataks eelkõige komisjonide tugipersonali. Senine töökoormus säiliks kava järgi vaid riigikogu esimehel ja aseesimeestel ning fraktsioonide ja komisjonide juhtidel.
Koos töökoormusega väheneks ettepaneku kohaselt lihtliikmete töötasu. «Korruptsiooni ja huvide konflikti vältimiseks piisab huvide ja sissetulekute läbipaistvusest ja eetikareeglitest koos nende täitmiseks vajalike mehhanismidega,» märkis Eesti riigipidamise kavas.
Kulukad «puugid»
Saadikute arvu ei pea koostöökogu võimalikuks vähendada. «Esinduskogu mõistlik suurus on kuupjuur Eesti rahvaarvust. Väiksem esinduskogu ei mahuta väiksema toetusega erakondi ja soosib seniseid suurparteisid,» kirjutas kogu ettepanekus.
Valitsuse tasandil peab koostöökogu probleemiks, et ühe ministri või ministeeriumi vastutusvaldkonda ületavaid probleeme ei õnnestu reeglina lahendada. Kui ministrid pole lahenduses, selle väljatöötamise või elluviimise tähtaegades ja isikulises vastutuses kokkuleppele jõudnud, peaks otsuse nende hinnangul tegema peaminister.
Samuti tuleks riigipidamise kava kohaselt luua valitsuses IT-ministri koht, sest see oluline valdkond üheselt ja selgelt vastutava ministriga katmata.
Riigihalduses tuleks koostöökogu hinnangul vähendada valitsussektori töötajate arvu ning samal ajal suurendada nende iseseisvat otsustusõigust ja vastutust. Seejuures tuleks ettepaneku järgi teha asju teisiti, targemini ja vähem ehk keskenduda riigi põhiülesannetele, lõpetada ebaoluliste dokumentide koostamine ning kaotada ebavajalikud protseduurid.
«Kõik protsessid tuleb loogiliselt läbi vaadata ja muuta «tarbija» poolt vaadates võimalikult lihtsaks, ent kasulikuks, lõigates muu hulgas vahelt välja kulukad «puugid». Näited: koolituse ostmine, analüüside ja eelnõude ostmine, testid ja avalikud konkursid ametikohtadele,» märkis Eesti .
Omavalitsuste puhul peab koostöökogu vajalikuks ellu viia funktsioonipõhisele koostööle ja tegelikkusele tuginev reform, kus keskendutaks omavalitsuste suuruse ja vormi asemel avalike teenuste sisule, kättesaadavusele ja kvaliteedile. Lisaks tuleks toetada omavalitsuste vabatahtlikku liitumist, ilmselge vajaduse korral peaks valitsus saama nende hinnangul omavalitsusi aga ka sunniviisiliselt ühendada.
Samuti tuleks Eesti hinnangul ümber korraldada riigivõimu tähtsuse kaotanud vahelülide ehk maavalitsuste töö ja pakkuda kogukondadele reaalset võimalust oma elu ise korraldada.
Kolm kriteeriumi
Arutleva demokraatia ja osalemise valdkonnas peab koostöökogu vajalikuks asendada formaalne kaasamine huvirühmade sisulise osalemisega. Kogu ühiskonda mõjutavate seaduste ettevalmistamisel tuleks nende hinnangul kasutada rahvakogu kogemusi, põimida esindusdemokraatia mudelisse osalusdemokraatia komponente ning kasutada nii riigi kui ka kohaliku elu oluliste küsimuste lahendamisel senisest julgemini rahvaküsitlusi ja -hääletusi.
Eesti juhataja Olari Koppeli sõnul on iseseisvuse taastamise järel üles ehitatud asjade ajamise viis Eestit hästi teeninud, kuid kolm kuud enne järgmisi riigikogu valimisi on paras aeg küsida: kuidas edasi? Uurimustööde pinnalt ja suure hulga ekspertide osalusel sündinud riigipidamise kava koostamisel ja lahenduste valikul lähtuti tema sõnul kolmest kriteeriumist: lahendus on reaalne, lähiajal elluviidav ja inimestele kasulik.