Statuut

Käesolev harta statuut (Statuut) sätestab Harta ja Harta Ettepanekute ettevalmistamise ja menetlemise protseduurilised reeglid, samuti Hartaga seotud erinevate isikute, ühenduste ja kogude tegevuse ning koostöö üldised põhimõtted.

1.Taust

1.1 Harta eelkäijaks on ühiskondlik lepe, mis sõlmiti 20. oktoobril 2003. a (Lepe).

1.2 Lepe ei ole oma olemuselt niivõrd juriidiline leping, kuivõrd sotsiaal-poliitiline deklaratsioon. Arvestades Leppe paljude sätete päevakajalise aktuaalsuse vähenemist ja Leppe juriidilise siduvuse minetamist, pidades seejuures silmas Leppe ajaloolise väärtuse suurenemist, võetakse edaspidi vastu Hartasid, mis asendavad Lepet.

2.Harta

2.1 Harta on programmilise sisu ja suunitlusega dokument, mis kajastab Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu (Sihtasutus) ja Harta Foorumi seisukohtasid Eesti ühiskonna arengu aktuaalsetes ja strateegilistes küsimustes (Harta). Harta kehtivuse tähtaeg määratakse Harta vastuvõtmisel. Tavapäraselt on Harta kehtivuse tähtaeg 3 aastat.

2.2 Harta projekti esialgse versiooni valmistab ette Sihtasutuse juhatus.

2.3 Sihtasutuse nõukogu valmistab ette Harta projekti lõpliku versiooni.

2.4 Sihtasutuse nõukogu esitab Harta projekti Harta Foorumile arutamiseks. Harta Foorumi seisukohad Harta projekti suhtes vormistatakse Harta Foorumi üldkoosoleku otsusena.

2.5 Harta võtab vastu Sihtasutuse nõukogu.

3.Harta Ettepanekud

3.1 Harta Ettepanekud on Harta alusel ettevalmistatavad ja menetletavad dokumendid, millega taotletakse asjakohastelt isikutelt ja/või organitelt nende pädevusse kuuluvate toimingute tegemist, mis on tarvilikud Harta seisukohtade elluviimiseks (Harta Ettepanekud).

3.2 Harta Ettepanekud esitatakse seisukoha võtmiseks ja asjakohaste toimingute tegemiseks Riigikogule ja/või Vabariigi Valitsusele ja/või Vabariigi Presidendile ja/või asjassepuutuvatele ministeeriumitele ja/või teistele asjakohastele isikutele ja/või organitele.

3.3 Harta Ettepanekute projektid valmistab ette Sihtasutuse juhatus ning esitab need arutamiseks ja täiendus- ning muudatusettepanekute tegemiseks Harta Foorumi Toimkondadele ja Ekspertgruppidele, kui Sihtasutus on Ettepanekute projektide läbi töötamiseks vastavad Toimkonnad ja Ekspertgrupid moodustanud.

3.4 Harta Ettepanekud võtab vastu Sihtasutuse nõukogu.

3.5 Harta Ettepanekute realiseerimist menetleb Sihtasutuse juhatus, kaasates vajadusel Sihtasutuse nõukogu liikmeid ja Harta Foorumi Toimkondade ning Ekspertgruppide liikmeid.

4. Harta Osalised

4.1 Harta Osalisteks on käesoleva Statuudi vastu võtmise hetkel Leppe osalised, kui nad ei ole otsustanud teisiti ning sellisest otsusest kirjalikult teavitanud Sihtasutuse nõukogu. Harta Osalisteks ei ole Leppe osalisteks olnud poliitilised erakonnad, keda kutsutakse osalema Harta Partnerite Koja tegevuses.

4.2 Harta Osalisteks võivad olla Eesti avalik-õiguslikud isikud (välja arvatud Eesti Vabariik ja kohalikud omavalitsused), Eestis registreeritud üleriigilist tähendust omavad avalikes huvides tegutsevad sihtasutused ja mittetulundusühingud ning ülikoolid. Poliitilised erakonnad ja erakondade sidusorganisatsioonid (näiteks noortekogud) ei ole Harta Osaliseks.

4.3 Harta Osaliste vastuvõtmise otsustab Sihtasutuse nõukogu.

5. Harta Foorum

5.1 Harta Foorum on Harta Osaliste volitatud esindajate koostöökogu.

5.2 Harta Foorumi töövormideks on aastakoosolekud ja teemakoosolekud.

5.3 Aastakoosolek toimub vähemalt üks kord aastas, soovitavalt iga kalendriaasta esimesel poolaastal. Aastakoosoleku kutsub kokku Sihtasutuse nõukogu. Aastakoosolek arutab Harta ja/või Harta Ettepanekute realiseerimisega seotud küsimusi ning võtab neis küsimustes vastu otsused, mis on Sihtasutusele soovitavad. Aastakoosoleku päevakorda võib lülitada ka teemakoosolekule omaseid päevakorrapunkte. Selliste päevakorrapunktide arutamisele kohaldatakse muuhulgas ka Statuudi neid sätteid, mis reguleerivad teemakoosoleku pädevust ja otsuste staatust.

5.4. Teemakoosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele Sihtasutuse nõukogu poolt arutamaks Hartaga seonduvaid konkreetseid teemasid, eeskätt uue Harta ja/või Harta Ettepanekute ettevalmistamist. Harta Foorumi ettepanekud Harta ja/või Harta Ettepanekute projektide muutmiseks ja/või täiendamiseks on Sihtasutuse nõukogule Hartas ja/või Harta Ettepanekutes kajastamiseks kohustuslikud.

5.5 Sihtasutuse nõukogu teatab Harta Osalistele Harta Foorumi koosoleku päevakorra, toimumise aja ja koha ning muud koosolekuga seonduvad olulised asjaolud vähemalt üks kuu enne koosoleku toimumist.

5.6. Harta Foorumi koosolekuid juhatab Harta Foorumi poolt igakordselt valitav Harta Foorumi Eestseisus. Kuni Harta Foorumi Eestseisuse valimiseni juhatab Harta Foorumi koosolekut Sihtasutuse juhatuse liige.

5.7 Harta Foorumi koosoleku päevakorda punktide lülitamise otsustab Sihtasutuse nõukogu. Harta Foorumi koosolek võib kohalolevate Harta Osaliste ¾-lise häälteenamusega lülitada koosoleku päevakorda täiendavaid Hartaga ja/või Harta Ettepanekutega seonduvaid punkte.

5.8 Harta Foorumi koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled Harta Osalised. Sõltumata Harta Osalise koosolekul osalevate esindajate arvust on igal Harta Osalisel koosolekul üks hääl.

5.9 Harta Foorumi koosolek taotleb otsuste vastu võtmiseks konsensust. Kui konsensust ei saavutata, võetakse otsus vastu häälte enamusega. Harta Foorumi koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalevatest Harta Osalistest, kui käesolevas Statuudis ei ole ette nähtud teisiti. Isikute valimisel loetakse valituks isik, kes saab rohkem hääli.

5.10 Hääletamine Harta Foorumi koosolekul on avalik, kui koosolek ei otsusta kohalolevate Harta Osaliste ¾-lise häälteenamusega kuulutada hääletamine salajaseks.

5.11 Harta Foorumi koosolekud protokollitakse. Protokollib Harta Foorumi Eestseisus. Koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud Harta Osalised võivad nõuda oma arvamuse kandmist protokolli.

6. Harta Foorumi Eestseisus

6.1 Harta Foorumi koosolek valib koosoleku juhatamiseks ning koosolekul vastuvõetavate seisukohtade vormistamiseks, sealhulgas koosoleku protokollimiseks kolmeliikmelise Harta Foorumi Eestseisuse (Eestseisus).

6.2 Eestseisuse liikmed valivad enda hulgast Harta Foorumi eesistuja.

7. Harta Foorumi Toimkonnad ja Ekspertgrupid

7.1 Harta Foorumi Toimkonnad moodustatakse vastavalt vajadusele Sihtasutuse poolt teemapõhiselt Harta Foorumi seisukohtade ettevalmistamiseks Harta projekti suhtes. Teematoimkondadesse võib nimetada nii Harta Osaliste esindajaid kui ka asjatundjaid väljastpoolt.

7.2 Harta Foorumi Ekspertgruppe moodustatakse vastavalt vajadusele Sihtasutuse poolt teemapõhiselt seisukohtade ettevalmistamiseks Harta Ettepanekute projekti suhtes. Ekspertgruppidesse võib nimetada nii Harta Osaliste esindajaid kui ka asjatundjaid väljastpoolt.

8. Harta Partnerite Koda

8.1 Sihtasutuse juhatus, soovides arendada igakülgset koostööd kodanikuühiskonna arendamisel osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia vormide vahel, kutsub kõik Eestis registreeritud poliitilised erakonnad osalema Harta Partnerite Kojas (Partnerite Koda).

8.2 Partnerite Koja koosolekud valmistab ette ja viib läbi Sihtasutuse juhatus. Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.

8.3 Partnerite Koja koosolekutel arutatakse Hartaga seonduvaid aktuaalseid küsimusi, samuti Harta Ettepanekute realiseerimisega seonduvat.

9. Sihtasutuse ja Harta Foorumi koostöö

9.1 Sihtasutuse juhatus tagab tehniliselt ning rahastab Harta Foorumi, Eestseisuse, Toimkondade ja Ekspertgruppide tegevust Sihtasutuse eelarve piirides vastavalt Sihtasutuse nõukogu suunistele.

9.2 Kodanikuühiskonna diskussiooni arendamiseks ning laiapõhjaliste seisukohtade saamiseks või kujundamiseks korraldab Sihtasutuse juhatus aeg-ajalt Harta ja Harta projektiga ning Harta Ettepanekute ja Ettepanekute projektiga seonduvatel, samuti muudel ühiskonna jaoks aktuaalsetel teemadel piirkondlikke ja temaatilisi arutelufoorumeid.