Eesti Inimvara Raport (IVAR)

IVAR - raporti täistekst (pdf, 43 lk)

 

15.juulil 2010 esitlesid Eesti Koostöö Kogu ja Säästva arengu komisjon Naba lasteaias Pirital esimest Eesti Inimvara Raportit (IVAR). Erinevalt Koostöö Kogu poolt igaaastaselt väljaantavast Eesti Inimarengu Aruandest, mis keskendub Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi analüüsile, on IVAR eelkõige poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb kompleksselt Eesti inimvara pikaajalisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi aastal 2010 ning esitab ettepanekud Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ja avalikkusele aruteluks.

 

Kahe aastakümnega on Eesti saavutanud suured rahvusvahelise tasandi eesmärgid: oleme liitunud Euroopa Liidu, NATO, Schengeni ja OECDga ning peagi liitume ka eurotsooniga. See võimaldab asuda meie siseelu parimal viisil korraldama, sh tasakaalukalt käsitlema Eesti jaoks olulisi strateegilisi valikuid, mis eelkõige puudutavad meie inimvara, riigi toimimise tegusust ja efektiivsust, jt teisi seni delikaatseid teemasid.

2009. aasta juunis esitas Eesti Koostöö Kogu Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele ettepaneku hakata senisest enam tähelepanu pöörama meie inimvaraga seotud teemadele.Meie inimvara on üks peamisi Eesti pikaajalise arengu võtmeküsimusi. Eesti väiksuse juures on inimvaral riigi jätkusuutlikkuse tagamisel oluline roll, märksa suurem, kui suurriikides. Inimvara moodustavad inimesed, nende tervis ja töövõime ning personaalne kvaliteet – haritus, oskused ja võimed. Inimvara rakendamisel on kriitilise tähtsusega majanduse ja tööhõive struktuur, rahvakehandi sotsiaalne sidusus, kultuuri ja väärtuste ühtsus ning avatus ja motiveeritus uuteks arenguteks. Raport keskendubki just nendele küsimustele ja vastavatele poliitikasoovitustele.

Säästva Arengu Komisjoni poolt valitud raportöörina on Eesti Koostöö Kogul valminud Eesti Inimvara Raport (IVAR). Tunnustatud Eesti teadlaste poolt koostatud raport arvestab muuhulgas äsja vastuvõetud Euroopa Komisjoni strateegia „Euroopa 2020. aastal” ja strateegia „Säästva Eesti 21” põhimõtteid. Raporti koostamisel osalesid Anzori Barkalaja, Raul Eamets, Mati Heidmets, Maris Jesse, Rainer Kattel, Aado Keskpaik, Jaak Kliimask, Garri Raagmaa (toimetajana), Antti Roose, Viive-Riina Ruus, Tiit Tammaru ja Erik Terk. Raportit retsenseerisid ja aitasid koostada Marju Lauristin, Ivi Proos, Eva-Maria Asari, Ain Aaviksoo, Raivo Vare ja Eesti Koostöö Kogu meeskond.

Inimvara raport koosneb järgmistest osadest: sissejuhatus (ptk 1), inimvaraga seotud mõistete selgitus (ptk 2), teemapeatükid, mis esitavad detailsema käsitluse (ptk-d 3–9), kokkuvõte ja poliitikasoovitused (ptk 10) ning lisad (ptk 11). Allikaviited on esitatud lisas.
 

 

Rahvastik ja rahvuste vahelised suhted

Rahvastiku ja rahvuste vaheliste suhete valdkonnas on EKK Harta 2008 üldisem eesmärk aidata rajada selline Eesti, kus erinevad rahvad ei ela üksteise kõrval, vaid koos. 
EKK esmane ülesanne on arendada dialoogi kõigi Eestis elavate rahvuste vahel ning välja töötada Harta Ettepanek kodanikeühenduste osatähtsuse suurendamiseks ning rahvustevaheliste suhete, sallivuse ja kooselu parandamiseks ühiskonnas. Seoses demograafiliste suundumustega on EKK üha enam keskendunud ka üldisematele rahvastiku valdkonna küsimustele.

 Rahvastiku ja rahvussuhete valdkonnas toimuvat koordineerib EKK programmijuht
 

Eva-Maria Asari                                                                                                                                 Telefon: 693 8332
e-post: eva-maria.asari (at) kogu.ee

Lõimumise faktileht 2009

Rahvussuhete alaseid ülevaateid ning dokumente leiad siit.

Eesti Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaud

Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaua ülesandeks on kaasata Eesti ühiskonna jaoks oluliste küsimuste aruteludesse erinevast rahvusest, erineva emakeele ja kodakondsusega Eesti elanikke. Ümarlaua liikmed nimetab Koostöö Kogu nõukogu personaalselt. Ümarlaua tegevus on teemapõhine. Igal aastal määratleb ümarlaud fookusteema, millele antud aastal keskendutakse. Ümarlaua töö tulemuseks on avalik aruanne, mis edastatakse koos ettepanekute ja soovitustega Vabariigi Presidendile ning asjaomastele seadusandliku ja täitevvõimu organitele.

Eesti Inimvara

 23. märtsil 2010 toimus Tartu Ülikooli Narva Kolledžis seminar „Eesti inimvara“, mis keskendus Eesti inimeste elukeskkonnale ning ühiskonna kvaliteedile. Arutelul esinesid ettekannetega Eesti Inimarengu Aruanne 2009 peatoimetaja ja Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, majanduse peatüki toimetaja Erik Terk (Eesti Tuleviku-uurinute instituut), regionaalpoliitika peatüki toimetaja Rivo Noorkõiv (Geomedia) ning Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees Raivo Vare.

2009 aasta rahvastiku ja rahvussuhetealased üritused

15. oktoobril 2009 toimus Tallinna Botaanikaaia ruumes ümarlaud “Kriisiaja otsuste pikaajaline mõju” , kus arutati, milliseid võimalusi praegune kriisiaeg pakub Eesti ühiskonna jaoks oluliste otsuste tegemiseks. Ümarlauast võtsid osa kümnete valitsusväliste organisatsioonide esindajad, tuntud eksperdid ja otsustajad.

20. novembril 2009 hotell „Olümpia“ konverentsikeskuse „Alfa“ saalis konverents „Kas noortel on Eestis kohta?“, kus eri rahvustest, erineva maailmavaate, kultuuritausta ja päritoluga noored arutasid noorte eneseteostamise, Eesti ühiskonna ühiste väärtuste, Eesti rahvastiku olukorra ning meie inimvara arengu üle järgnevatel aastakümnetel.