 |
|
 |
Koostöö Kogu nõukogu esimeheks valiti Marika Valk
Koostöö Kogu nõukogu esimeheks valiti Marika Valk Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis oma uueks esimeheks UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni juhi Marika Valgu. Samuti otsustas nõukogu käivitada kümneid valitsusväliseid organisatsioone koondava uue programmdokumendi – Harta 2011 ette valmistamise. Eesti riigi ja ühiskonna tuleviku võtmeküsimustele ja arenguvõimele keskenduva Harta konsultatsioonid algavad käesoleval aasta sügisel. „Koostöö Kogul on meie ühiskonnas täita väga oluline roll – käsitleda tõenduspõhiselt ning arendada ühiskondlikku debatti Eesti arengu jaoks tähtsates valdkondades, olgu selleks siis meie inimvara tulevik ja rahvussuhted, hariduse ja tööjõu temaatika või laiemalt võttes inimeste elukvaliteet ja meie elukeskkond. Just enesekriitilise ja samas ülesehitava vaatega ühiskonnas saame endale seada uued arengueesmärgid ning hoida otsustajate horisonti üle valimistsüklite. See on Eesti demokraatliku arengu jaoks ülioluline,“ rõhutas Marika Valk. Koostöö Kogu nõukogusse kuuluvad tuntud valitsusväliste organisatsioonide esindajad ja eksperdid: iluuisutamistreener Anna Levandi; Eesti Kirikute nõukogu president, piiskop Einar Soone; tuntud ettevõtja Olari Taal; Eesti Keele Instituudi direktor ja Tartu Ülikooli professor Urmas Sutrop; ettevõtja ja Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare (Koostöö Kogu nõukogu aseesimees); Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann. Koostöö Kogu igapäevatööd juhib Peep Mühls. Eesti Koostöö Kogu (www.kogu.ee) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. 2008 aasta veebruaris võeti vastu vastav programmdokument – Harta 2008. Edaspidi iga kolme aasta tagant uuendatav Harta 2008 keskendub Eesti arengu neljale võtmevaldkonnale – rahvastikule ja rahvatervisele, haridusele, tööjõule ning rahvustevahelistele suhetele. Nendes küsimustes on Harta osalised esitanud konkreetsed ettepanekud Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele ning avalikkusele aruteluks (2008- hariduse pikaajalise strateegia koostamiseks; 2009 – inimvara arengust ja maksupoliitika aluste aruteluks väheneva tööealise elanikkonna tingimustes). Harta ettepanekute tulemusena koostab Koostöö Kogu partnerluses Eesti Haridusfoorumiga ning Haridus- ja Teadusministeeriumi osalusel (vastav koostööleping sõlmiti septembris, 2009) Harta protsessiga on tänaseks ühinenud 73 organisatsiooni. Koostöö Kogu ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid kutsub neid koostööle. Koostöö Kogu tegevuse väljunditeks on lisaks Harta Ettepanekutele samuti Eesti Inimarengu Aruanne (EIA), mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis. EIA arutelud olulise riikliku küsimusena on Riigikogus toimunud septembris, 2008, mais 2009 ja aprillis 2010). EIA on kättesaadav nii eesti kui inglise keeles ning kokkuvõte vene keeles (vt www.kogu.ee ). Käesoleva aasta maikuus kutsuti Koostöö Kogu eestvedamisel ellu Rahvuste Ümarlaud, mille Täiendav informatsioon: Tel: +372 693 8330 Eesti Koostöö Kogu Eesti Inimvara Raport: inimvara on Eesti pikaajalise arengu võtmeküsimus
Täna, 15.juulil esitlevad Eesti Koostöö Kogu ja Säästva arengu komisjon Naba lasteaias Pirital esimest Eesti Inimvara Raportit (IVAR). Erinevalt Koostöö Kogu poolt igaaastaselt väljaantavast Eesti Inimarengu Aruandest, mis keskendub Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi analüüsile, on IVAR eelkõige poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb kompleksselt Eesti inimvara pikaajalisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi aastal 2010 ning esitab ettepanekud Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ja avalikkusele aruteluks. Raport on kättesaadav www.kogu.ee ja Riigikantselei kodulehel. „Inimvara teema tõstatamine on ülioluline - see on üks peamisi Eesti pikaajalise arengu võtmeküsimusi. Eesti väiksuse juures on inimvaral riigi jätkusuutlikkuse tagamisel oluline roll, märksa suurem, kui suurriikides. Seepärast on tähtis, et me omaksime võimalikult head ülevaadet nii meie inimvara arvulistest kui ka kvalitatiivsetest näitajatest,“ ütles Säästva arengu komisjoni esimees, Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen. „Käesolev raport on esimene Säästava arengu komisjoni poliitikasoovituste dokument Vabariigi Valitsusele. Edaspidi on meil kavas esitada veelgi Eesti siseelu paremale korraldamisel suunatud raporteid,“ lisas ta. „Kahe aastakümnega on Eesti saavutanud suured rahvusvahelise tasandi eesmärgid: oleme liitunud Euroopa Liidu, NATO, Schengeni ja OECDga ning peagi liitume ka eurotsooniga. See võimaldab asuda meie siseelu parimal viisil korraldama ja tasakaalukalt käsitlema Eesti jaoks olulisi strateegilisi valikuid - eelkõige mis puudutavad meie kahanevat inimvara,“ ütles Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls. „Juba 2009. aasta juunis esitasime kümnete valitsusväliste organisatsioonide nimel Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele ühise ettepaneku - Harta ettepaneku - hakata senisest enam tähelepanu pöörama meie inimvaraga seotud teemadele. Eesti Inimvara Raporti koostamine koostöös Säästva arengu komisjoniga on oluliseks sammuks sellel teel.“ „Inimvara mõiste on meie ühiskondlikus käibes veel võrdlemisi uudne. Raporti autorite määratluses moodustab meie inimvara rahvastik, tema tervis ja töövõime, inimeste personaalne kvaliteet: haritus, oskused ja võimed, aga samuti võimalus neid realiseerida, s.o vastav majanduse ja tööhõive struktuur. Inimvara mõiste alla kuulub olulise komponendina samuti inimeste sotsiaalne sidusus, ühiskonna eri osaliste panuse arvestamine ning kultuuri ja väärtuste ühtsus, avatus ja motiveeritus uuteks arengusuundadeks,“ kommenteeris IVARi toimetaja, Tartu Ülikooli õppejõud Garri Raagmaa. Seega peaks olema Eesti pikaajaline eesmärk tagada rahva arvuline stabiilsus, tervis ja pikaealisus, sotsiaalne ja kultuuriline sidusus, maailma parimatega võrreldav kvaliteet ning võimalikult suur rakendatus.“ Tunnustatud Eesti teadlaste poolt koostatud raport arvestab muuhulgas äsja vastuvõetud Euroopa Komisjoni strateegia „Euroopa 2020. aastal” ja strateegia „Säästva Eesti 21” põhimõtteid. Raporti koostamisel osalesid Anzori Barkalaja, Raul Eamets, Mati Heidmets, Maris Jesse, Rainer Kattel, Aado Keskpaik, Jaak Kliimask, Garri Raagmaa (toimetajana), Antti Roose, Viive-Riina Ruus, Tiit Tammaru ja Erik Terk. Raportit retsenseerisid ja aitasid koostada Marju Lauristin, Ivi Proos, Eva-Maria Asari, Ain Aaviksoo, Raivo Vare ja Eesti Koostöö Kogu meeskond. Inimvara raport koosneb järgmistest osadest: sissejuhatus (ptk 1), inimvaraga seotud mõistete selgitus (ptk 2), teemapeatükid, mis esitavad detailsema käsitluse (ptk-d 3–9), kokkuvõte ja poliitikasoovitused (ptk 10) ning lisad (ptk 11). Allikaviited on esitatud lisas.
Mait Klaassen Peep Mühls Garri Raagmaa
Inimarengu aruande arutelu Riigikogus
Neljapäeval, 22. aprillil käsitleb Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti Inimarengu Aruannet 2009. Eesti Koostöö Kogu esitletud aruande keskseks fookuseks on meie inimeste elukeskkond ja ühiskonna kvaliteet. Aruande koostanud teadlaste arvates annab regioonide negatiivne rändesaldo sealsele elu- ja töökeskkonnale tõsiseltvõetava hinnangu. Keskkonnast tingitud suur ebavõrdsus ja ühiskonna arengus valdav tardumus vajab tähelepanu ning muutusi. Ettekandega esinevad ja Riigikogu liikmete küsimustele vastavad aruande peatoimetaja, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, EIA toimetaja, Geomedia juht Rivo Noorkõiv ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. Esitlusest teeb erisaate ETV, mis on eetris neljapäeva õhtul. Värskes inimarengu aruandes annavad tunnustatud teadlased oma hinnangu ühiskonnaelus toimuvale, keskendudes seekord meie inimeste elukeskkonnale ja ühiskonna kvaliteedile. Eesti muutuv eluolu on taas käsitletud nii globaalselt kui kohaliku tasandi kontekstis. Prognoosides kriisi mõju inimarengu näitajatele ja lahates meie regionaalarengut, pakutakse ka lahendusi, kuidas Eesti võiks majanduskriisist väljuda. Värske aruanne analüüsib eestimaalaste tööelus ja väärtushinnangutes toimunud muutusi, mis viitavad Eesti elanikkonna toimetulekuväärtuste asendumisele eneseväljendamisega seotud väärtustega. Erinevalt varasematest aruannetest on uudse vaatenurgana käsitletud looduskeskkonna rolli ja inimarengu piirkondlikke ning soolisi iseärasusi. Eesti Koostöö Kogu 2009 kuue mahuka peatüki toimetajateks ja autoriteks on 36 tunnustatud Eesti ühiskonna- ja majandusteadlast ning eksperti Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Tuleviku Uuringute Instituudist, Säästva Eesti Instituudist, poliitikauuringute keskusest Praxis, konsultatsiooni- ja koolituskeskusest Geomedia, Arengufondist ja uuringufirmast SaarPoll. Riigikogu pressitalitus Lisainformatsioon: Väino Linde, 6 316 615 |
©2008 Eesti Koostöö Kogu Eesti Inimarengu Aruanne | Elukvaliteet | Haridus | Majandus | Rahvatervis | Ümarlaud | Rahvastik