Muutuste vajadus hariduses – võimalused ja valikud

5.juunil 2008 Harjumaal, Viimsi Koolis toimunud eelfoorumi kokkuvõte

Eesti Koostöö Kogu osaliste ja koostööpartnerite ühisest eelfoorumist enam kui poolsada osavõtjat olid seisukohal, et Eesti haridussüsteem vajab sisulisi muutusi, mis tugineksid Riigikogus vastuvõetud pikaajalisele hariduse arengustrateegiale. Mitmetesse riiklikesse arengukavadesse erinevatele perioodidele hajutatud haridustpuudutav osa ei kujuta täna toimivat hariduspoliitilist raamistikku ka pikemas ajalises perspektiivis ega asenda ühtset, kõiki haridustasemeid võrdväärselt esindavat riiklikku hariduse arengustrateegiat.

Üldist paneelidest

1. Muudatuste vajadus haridussüsteemis on ilmne. Muudatusettepanekute aluseks peaks saama valdkondadeülene lähenemine.
2. Tuleb koostada vastav dokument (Harta Ettepanek) ja esitada see Riigikogule ning Vabariigi Valitsusele haridussüsteemi edasiarendamiseks.
3. Vajalikuks võib osutuda haridusseadustiku kompleksne muutmine/uuendamine.
4. Põhikooli tegevuse peamiseks eesmärgiks peab kujunema noorte sotsiaalseks toimetulekuks kasvatamine koos baasiga haridustee jätkamise teadlikuks valikuks. Õpilastele on oluline , et kool oleks nende jaoks, mitte õpilased kooli jaoks!
5. Perede osakaal ühiskonnas langeb. Lapsevanemaks saadakse ilma eelteadmisteta. Lastevanemate koolitus on väga oluline.
6. Täiskasvanud elanikkonna hoiakute kujundamise vajadus on kasvanud sh. müütide murdmine nn. eliitkoolist ja kutsekoolist.
7. Kooli tugevus ja püsimine seisneb tema nõrgimas lülis. Kus on selles ketis õpetaja kui lüli?
8. Isiksusekesksus vs. institutsiooni kesksus? Tasakaalustatus nende vahel.
9. Võti edule on koostöös! Töökus, ausus, isamaaarmastus au sisse!

Seisukohti viie töörühma kokkuvõtete esitlusest tugeva põhikooli määratlemiseks ja teise taseme hariduskorralduseks

I Kuidas määratleda tugevat põhikooli?

1.1 Võimaluste võrdsus vs. võistlus
1) Finantsmehhanism, mis lähtub haridusest kui teenusest ja pearahasüsteemist ei rahulda. Haridus ei ole teenus, vaid kvaliteetne tugi. Sellest valikust sõltub leksika, hoiak ja eesmärgistamine, tasaarvelduse kaotamine põhikooli osas, (arveldamine ja teenusesüsteem).
2) Maapõhikoolide toetamine on vajalik Eesti kui terviku ühtlaseks arenguks.
3) Kõik algab kodust. Lastevanemad tuleb panna huvituma vanemate koolitusest ja laste arengust koolis (lastevanemate koolituse riiklik korraldamine).
4) Õpetaja töö väärtustamine - konkurentsivõimeline palk, vaba enesetäienduse aasta viie aasta möödumisel, vanem-õpetaja riiklikule palgale, riiklikke soodustusi ja tähelepanu.
5) Haldusreform, koolipiirkond ja gümnaasiumi riigistamine – võrdsed haridusvõimalused, konkurentsi vähendamine.
6) Tugisüsteemid on küll reguleeritud (parandusõpe, tugiõpe, konsultatsioonitunnid, koduõppekava jne) , kuid nad ei ole rakendunud ja vajavad lisatoetust.
7) Huvikooli ja pikapäevakooli riiklik rahastamine.
8) Koolirõõm ja õnnelik õpilane: põhikool peab tagama lapse igakülgse arengu, lapse loomuliku huvi säilitamise õpitava vastu, mitte ainult edasijõudmise järgmisele kooliastmele.

1.2 Õpetamine vs. õppimine

Tugeva põhikooli lõpetaja tahab ja oskab teha õigeid valikuid ning sobiva nõustamise toel vastavalt oma võimetele ka nende järgi toimida.
Võimete määratlemise aluseks on arengupsühholoogia seaduspärasused ning õpilase individuaalsuse arvestamine. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps tavakoolis – kooli ja HEV-lapse vaatekoht.
Õpetamine ja õppimine on õppekavadega eesmärgistatud suhtlemise komponendid ja neid tuleb vaadelda koos:
• ühelt poolt õpetaja kui õpetaja-õppija: kasvataja oma rolli ja staatusega, mis on kindlustatud vastava ettevalmistuse ning täienduskoolitusega;
• teiselt poolt õpilane kui õppija-õpetaja: õpitava sisu omab tähendust ja seeläbi motiveerib ka sisemiselt tarvilike kompetentside saavutamist, protsess on üles ehitatud nii, et õpetab õppima.
Kirjeldatud olukorra saavutamisel on meie arvates toeks:
1) Arengupsühholoogiale toetuv õpilase ning õpetaja individuaalsuse arvestamine;
2) Õppetöö tugevam seotus reaalse eluga, ajaline ja materiaalne ning inimressurss erinevate metoodikate kasutamiseks – sobivates kohtades uurimuslik lähenemine näiteks avastusõppena;
3) Eelnev saab realiseeruda läbi vastavalt ettevalmistatud õpetaja ning õppe- ja ainekavade – õpetajakoolitusse rohkem praktikat ja õppekavaarendusse rohkem elu;
4) Tuleb määratleda põhihariduse eesmärk ning sisu - vrs. põhikooli eesmärk -, mille omandamise vorme (huvikool, koduõpe, …) saab õpilane koos konsultandiga valida;
5) Õpilane vajab rohkem tugiteenuseid – erinevad nõustamised eelkõige;
6) Põhihariduse eesmärgiks tuleb seada õpilase sotsialiseerimise kindlustamine koos elementaarse kirjaoskusega valitud suunas edasi õppimiseks/arenemiseks, see peab toimuma koos kaaslaste ning õpetajatega motiveerivas keskkonnas ja läbi põhjendatult tarvilike tegevuste – veelkord rõhk õpetaja kohale ühiskonnas, tema ettevalmistusele, õppekeskkonnal ja õppekavadele koos viimaste kindlustamisega riist- ning tarkvaraga.

II Milline teise taseme hariduse korraldus võimaldab tagada õppija ootuste täitumise ja ühiskonna vajaduste rahuldamise?

2.1 Autonoomia vs. sõltuvus
1) Ühtse riikliku haridusstrateegia kujundamine (s.h. nõustamisstrateegia)
2) Kooliastmete lahutamine
3) II taseme hariduse riiklik finantseerimine
4) Koolivõrgu kujundamine – maakonna (regiooni) tasandi kokkulepe
5) Tupikteede vältimine haridussüsteemi kujundamisel
6) Põhikooli, gümnaasiumi ja kutsekooli sümbioos koostöö ja õpilaste vaba liikumise kaudu kutsekooli ja üldhariduskooli vahel

2.2 Edukultus vs. isiksuse areng

Hariduspoliitika ühtse kontseptsiooni vajadus. Ühtse kontseptsiooni kujundamine ja rakendamine, mis sisaldab:
1) Lapse eelduste ja vajaduste märkamine ja toetamine kogu tema arenguajal
2) Õppekavad - metoodikad, mis on suunatud mõtlemise ja loovuse arendamisel
3) Õpilasele valiku võimaluse andmine oma isiksuse arendamiseks erinevate õppeainete kaudu
4) Õpetajate koolitamine
5) Süsteemne lastevanemate koolitamine erinevate koostöövormide kaudu

Täiendavaid ettepanekuid:
1) haldusreformi lõpuleviimine
2) hariduspoliitika sidumine regionaalpoliitikaga
3) sotsiaalne vastutus

III Koolikohustuse täitmine. Koostöö.

3.1 Kool kohustuse vs. võimalusena
Kool on tore koht? (1)
• Tore koht
• Kes tahavad saavad õppida
• Teadmisi saab praktikas kasutada
Kool on tore koht? (2)
• Õppimise faktikesksus
• Riigieksamid kui vahend edule, karjäärile, kõrgharidusele
• Koolist vähe elukogemusi
• Väärtuskasvatus tagaplaanil
• Tasakaalupunkt õpilase ja koolikesksuse vahel kõikumas
• Käeliste tegevuste vähene arendamine
Mulle meeldib Eesti Kool?
• Lihtsustatud lähenemine õppijatele ja õppeasutustele - luuserid ja võitjad
• Trend karistuspoliitika karmistamisele
• Tugisüsteemide killustatus ja nõrkus
• Huvihariduse alaväärtustamine (HTM-s vastutab üks noorsootöötaja huvihariduse eest, väiksem palk huviharidusele, huvihariduse lähenemine kui kutseharidusele
• Kõrghariduse kultus edu ainukesena vahendina
• Kutsehariduse pidamine tupikteeks
Kool kohustuse ja võimalusena
• Põhikool on kohustus ja seega võimalus
• Ei saa lahendada ilma perekonnata
• Valikuvõimalused on tähtsad
Kool võimalusena
• Ühiskonna pöörete puhul on pere ohus, tasakaal kaob
• Pere mõju vähendavad meelelahutustööstus, internet
• Põhiharidust saab koolist, lastekodulapsed on agressiivsusega läbilöögivõimelised tänaval
• Üksikemad, kes kasvatavad oma lapsi hästi, väärivad suuremat tunnustust
Mis on põhiülesandeks?
• Toetust pikemalt ja rohkematele
• Karistus hiljem kasvatus enne
• Huviharidus, käelise tegevuse arendamine
• Poistele käeline tegevuse võimaldamine
• 1000 väljalangejat on tulevikus lapsevanemad
• Töö kasvatusega, lastetoad
• Ettepanekute läbianalüüsimine
• Osalusdemokraatia arendamine
Kool kui kohustus. Kuidas tagada?
• Koolivõrgu üks osa on põhikool, kus on lapsi seal on elu – elulaadi tuleb säilitada – kooli tuleb säilitada
• Huviharidust arvestataks valikainete all
• Sünteeskool kus ühel klassil on kallak – muusika
• Lapsevanematega parem tegelemine
• Koostöö põhikooli ja kutseõppeasutusega
Kool kui võimalus.
• Õpilase jaoks peab olema kool atraktiivne
• Sportimise ja huvihariduse võimalused
• Õpilasekesksuse tasakaal
• Koostöö - haridusasutuste võrgustikud haridusliigiti
Mis on tähtis!
• Kohustus tuleb valikute ja atraktiivsusega meeldivaks muuta
• Pingutama tuleb õppida
• Leida tasakaal huvi ja kohustuse vahel
• Õpilased kujundavad suuresti kooli mainet
• Kool peab tasakaalustama majanduslikku kihistumist
Mis on lahendus? Millest sõltub lahendus?
• Gümnaasium peaks olema seal, kus võimalik lahutatud põhikoolist
• Pikapäevakoolid ja pikapäevarühmad
• Õpilaskodude kogemuse analüüs vajalik
• Kutsenõustamine süsteemseks
Mis on sõnumiks!
Meile meeldib eesti kool, mis annab kindla põhja elukestvaks õppeks
Ettepanekud ja soovitused-kellele?
• (Kutse)koolidest väljakukkumise põhjuste uurimine – kohanemisraskused, uus tempo, 15-16 a. õpilase jaoks koormus liiga suur
• Elu õpetamine – tööharjumuste õpetamine
• Ressursse uuringutele
• Regionaalpoliitika – kool lapsele lähedal