Teesid Harta Foorumile 01.10.2008

Eesti haridus 2008

Tänane seis

1. Me soovime jõuda edukate Euroopa riikide hulka. Selleks on vaja lahendada praegused haridusega seotud probleemid. Me soovime, et iga inimene realiseeriks oma põhiseadusliku õiguse haridusele, et selle õiguse realiseerimiseks oleks loodud kõik tingimused.

2. Meie koolide materiaal-tehniline baas on oluliselt kaasajastunud. Õpilastele on tagatud koolitoidutoetus, õppevahendite maksumuse hüvitis, õpilaskodude võrk on laienenud, aga paljud lapsed ei täida koolikohustust või ei omanda põhiharidust

3. Meil on koolide pingeread iga-aastaste riigieksamite sooritustabelitena, rahvusvaheliste testide positiivsed tulemused. Aga edukultuse domineerimine on vähendanud laste kooli- ja elurõõmu.

4. Meil on tervist edendavad lasteaiad ja koolid, on liikumine "suitsuvabad klassid". Aga noorte tervisthävitav käitumine – suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, koolis aset leidev vägivald jne. – näitavad kasvutendentsi.

5. Meil on noore õpetaja tugiprogramm ja starditoetus ning õpetajatele sülearvuti riigihange. Aga õpetajakutse ja õpetajaks õppimine ei ole noorte seas piisavalt populaarne, veel on puudus õpetajatest teatud erialadel ja osades koolides

6. Meie õpilaste arv on vähenenud kolmandiku ja koolide arv kuuendiku võrra. Aga meil ei jätku vahendeid normkoormusega õpetajate keskmise palga viimiseks riigi keskmise palgani.

7. Meil on riiklik koolitustellimus kutsekoolidele, aga tööturul napib haritud asjatundlikke noori. Liiga paljud katkestavad enneaegselt õpingud kutsekoolides ja gümnaasiumides.

8. Meil on rida valdkondlikke arengu- ja tegevuskavasid, aga meil puudub riiklikul tasandil ühtne haridusstrateegia.

9. Haridusse panustamine tõstab ühiskonna arengupotentsiaali. Aga kasvav potentsiaal vajab oma arenguks keskkonda, mida meil praegu veel täies ulatuses ei ole.

Eesti haridus 2018

Visioon

1. Pikaajalise haridusstrateegia ellurakendamine on taganud tervikliku ja süsteemse lähenemise haridusele, kus erinevad haridusastmed ja üleminekud sujuvalt haakuvad.

2. Tagatud on võrdväärsed võimalused kvaliteetse hariduse kättesaadavuseks kõigil haridusastmetel ja tasemetel ning loodud vaimselt ja füüsiliselt turvaline arengukeskkond Eesti kõigis piirkondades.

3. Õppe sisu ja korraldus on paindlik ning lähtub õpilaste individuaalsetest vajadustest ja võimetest.

4. Kool on keskendunud noore inimese väärtusmaailma kujundamisele - olles avatud ühistööks ning  kasvatades üksteist austavaid ja eripära väärtustavaid, nii oma kui teisi kultuure austavaid kodanikke.

5. Kaasaegse õpikeskkonna ja sisuga tugev põhikool tugineb perede ja koolieelsete lasteasutuste rajatud alusele. Põhikoolid tagavad lastele ka kodulähedase alghariduse kättesaadavuse.

6. Kutsekool ja gümnaasium on samaväärsed teise taseme haridusasutused.

7. Koolides töötavad väärikad, motiveeritud ja asjatundlikud õpetajad.

8. Kooli juures korraldatud huvi(haridus)-õpe on õppijale tasuta ja toetab lapse isiksuslikku arengut ning riiklikus õppekavas püstitatud eesmärkide saavutamist, pakkudes individuaalseid võimalusi.

9. Kvaliteetsed tugiteenused on tagatud kõigile õpilastele olenemata nende elukohast.

10. Koolivõrgu korrastamine toimub ühtsetel alustel ja arvestab regionaalseid vajadusi.



Eeldused visiooni saavutamiseks


1. Pikaajalise haridusstrateegia koostamine ja vastuvõtmine Riigikogus lähema paari aasta jooksul.

2. Haridusstrateegiaga kooskõlalise uue põlvkonna haridusseadustiku loomine ja rakendamine.

3. Haridusprotsessi osapoolte (õpilaste, õpetajate, lapsevanemate, koolijuhtide, tööandjate) õigused, kohustused ja vastutus on tasakaalus.

4. Haridusuuendus tugineb kõigi osapoolte initsiatiivile ning heade kogemuste ja haridusuuringute tulemuste analüüsile.

5. Hariduse sisu uuendamisel arvestatakse ühelt poolt ühiskonna ja majanduse, teisalt iga õppuri ootuste ning vajadustega.