|
Rahvastik
|
Seminar "Vabaduse lapsed"4. 11. 2010 toimunud Eesti Koostöö Kogu seminaril „Vabaduse lapsed“ räägiti põlvkondade vahetusest ning Eesti elukeskkonna ja inimeste elukvaliteedi tõstmisest.Eesti ühiskondlikku ellu on astunud esimene põlvkond noori, kes on sündinud peale Eesti taasiseseisvumist. Saanud 2009. aastal valimisõiguslikuks, avaneb neil juba 2015. aastal esimene võimalus kandideerida riigikogu liikmeks. Seminaril tõstatati mitmeid olulisi küsimusi — näiteks, mis iseloomustab seda uut põlvkonda, millised on noorte arenguprioriteedid ning väärtushinnangud. „On loomulik, et iga 25–30 aasta järel toimub ühiskonnas põlvkondade evolutsiooniline vahetus. See on muutuste aluseks ühiskonnas,“ sõnas seminari ettekandes Eesti Inimarengu Aruande peatoimetaja Marju Lauristin. „Tänase noore põlvkonna ees on valik, kas otsida mujalt ühiskonda, kus neile meeldib rohkem kui Eestis või teha ise Eestist selline ühiskond, kus neile meeldiks elada.“ „Paljud praegu Eestil ees seisvad väljakutsed on ühised teiste Euroopa Liidu ühiskondadega,“ märkis Rahvuste Ümarlaua liige, Tallinna Ülikooli õppejõud Daniele Monticelli. „Eesti on osa maailmast ning Eesti peaks püüdma maksimaalselt kasutada maailma intellektuaalsust ja inimressursse, et olla rohkem avatud. Selleks on oluline liikuda rohkem kodakondsusekeskse riigi mudeli suunas, et võimaldada ka teistest rahvusest eestimaalastel osaleda ühiskonna arendamisel. See tõstaks oluliselt inimeste tahet ennast püsivalt Eestiga siduda.“ Uuringud näitavad, et viimastel aastatel on kontaktid erinevate rahvuste vahel Eestis mõnevõrra sagenenud (Lõimumiskava monitooring 2010). „See on rahvussuhete arengu aluseks. Seni kuni me ei ela, õpi ega tee asju koos, olukord ei muutu,“ sõnas Rahvuste Ümarlaua liige Jekaterina Eilart. „Lõimumine toimib palju lihtsamalt ja efektiivsemalt läbi kultuuri ja just sellist integratsiooni peaks toetama. Selleks aga peab olema kõrgemal poliitilisel tasandil kokku lepitud, et kõik Eestis elavad inimesed, kes soovivad Eesti ühiskonna arengusse panustada, olenemata kodakondsusest ja rahvusest, on meie inimvara. See peaks välistama ka rahvuskaardi kasutamist poliitilistel eesmärkidel.“ Eesti ühiskondlikku ellu on astumas uus põlvkond, kelles on pärast Eesti taasiseseisvumist sündinud noored. 2009. aastal said nad esimest korda valimisõiguslikuks, mis andis neile õiguse osaleda ja olla valitud kohalike omavalitsuste volikogudesse. 2011. aastal avaneb neil esimene võimalus valida Riigikogu ning 2015. aastal ka kandideerida Riigikogu liikmeks. Need on inimesed, kes hakkavad kujundama meie ühiskonna tulevikku järgnevatel aastakümnetel. Mis neid iseloomustab ning millised on nende prioriteedid ning väärtushinnangud? Kuidas see mõjutab Eesti riigi ja ühiskonna tulevikku ning otsuste tegemist? Seminar on sisendiks Koostöö Kogu tegevuse aluseks oleva Harta 2011. koostamisse. Valik artikelid seminari kohta: Tunnustus eestlaste ja venelaste vahel on suurenenud Noored võivad ühiskonda valida Kolmandikul vene noortest on väga madal enesehinnang Seminaril "Vabaduse lapsed" räägiti põlvkondade vahetusest У русской молодежи очень низкая самооценка Cо временем для русскоязычной молодежи пропадет вопрос о "стеклянном потолке" Миф о низкой самооценке русской молодёжи Seminari läbiviimine toimub koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega.
Konverents "Kas noortel on Eestis kohta?"Reedel 20. novembril toimus hotell „Olümpia“ konverentsikeskuse „Alfa“ saalis Eesti Koostöö Kogu konverents „Kas noortel on Eestis kohta?“, kus eri rahvustest, erineva maailmavaate, kultuuritausta ja päritoluga noored arutasid noorte eneseteostamise, Eesti ühiskonna ühiste väärtuste, Eesti rahvastiku olukorra ning meie inimvara arengu üle järgnevatel aastakümnetel.
Lisaks noorte eneseteostamise võimalustele keskenduti konverentsil ka Eesti rahvastiku olukorrale üldisemalt ja meie inimvara arengule aastakümnetel. Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kase juhtis oma avaettekandes tähelepanu sellele, et Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus sõltub meie toimetulekust kohaneda muutuva rahvastikustruktuuriga. „Kui 2008. aastal tuli iga nelja 15–64-aastase (tööealise) elaniku kohta üks 65-aastane ja vanem inimene siis 2020. aastal on juba iga kolme 15-64-aastase elaniku kohta üks 65-aastane ja vanem inimene” ütles Kask. See tähendab, et Eesti peab hakkama rohkem tähelepanu pöörama ning õppima toime tulema mittetöötavate inimeste kasvava osakaaluga ning otsima võimalikke lahendusi töötavate ja tööealiste inimeste arvu suurendamiseks Eestis. Konverents oli eriline mitmel põhjusel. Konverentsi formaat on innovatiivne ning tugineb töörühmadel, mis koosnevad erinevate maailmavaate ja kultuuritaustaga noortest (eesti- ja venekeelsed noored, Eesti rahvuslased, Eestisse tagasi pöördunud väliseestlased ning Eestisse hiljuti saabunud teiste riikide kodanikud). Põhiosa kodanikuühiskonna initsiatiivina toimuva konverentsi ajakavast moodustasidki töögruppide ettekanded ja neile järgnev arutelu, mille raames sõnastati eriarvamused ja võimalik ühisosa. Töörühmade ühisseisukohtadest jäi kõlama, et probleemiks ei ole niivõrd see kui minnakse välismaale õppima, kuid tullakse pärast tagasi. Erinevalt levinud arvamusest ei ole samuti Eestist lahkumise peamiseks põhjuseks rahulolematus eluga, vaid peamise probleemina nähakse eelkõige Eesti ühiskonna väärtussüsteemi, kus paljud noored inimesed tunnevad ennast ebakindlalt või lausa mittevajalikena. Veelgi olulisemalt olid aga konverentsil osalejad ja esinejad just need inimesed, kes hakkavad kümne aasta pärast riigi ja ühiskonna asju otsustama. Seetõttu on väga oluline neid Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse diskussiooni kaasata. Konverents on teine Koostöö Kogu käesoleva sügisperioodi ürituste sarjast, kus erinevad osapooled saavad arutleda ja pakkuda lahendusi Eesti ühiskonna ja riigi prioriteetide kohta pikaajalises perspektiivis. Selle alusel sõelutakse välja enim tähelepanu vajavad teemad ja ettepanekud, mis pärast valitsusväliste organisatsioonide vahelisi läbirääkimisi esitatakse Harta Ettepanekuna Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele. Konverentsi korraldamine toimus koostöös Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutusega. Urve Kask - Eesti sotsiaalne ühiskonna jätkusuutlikkus Töörühmade ettekanded Konverentsi saab kuulata siin Konverents meedias Eesti noored, kas mugavad äraolijad? - Eesti Päevaleht 02.12.2009 Eestist on minema läinud Viljandi linna jagu inimesi - Eesti Päevaleht 21.11.2009 Eesti probleem pole mitte väljaränne, vaid mitte-tagasitulek - Postimees 20.11.2009 Eesti iive on jõudnud Euroopa keskmiste hulka - Postimees 20.11.2009 Intervjuu Raadio 4, 20.11.2009 „Nõudepeatus“, Raadio 4, 16.11.2009
Lõimeloomispäev 2008Koostöös Eesti Väitlusseltsiga toimusid seminarid gümnasistidele koondnimetusega "Lõimeloomispäev" - sellistes väiksemates Eesti linnades, kus on olemas nii eesti- kui venekeelne gümnaasium. 06.11.2008 kell 11-17 - Valga Gümnaasium, Valga Vene Gümnaasium. Koostöös Valga Linnavalitsusega toimus seminar Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses. Lektor: Andres Arrak. Väitlusseltsi treenerid: Kerttu Mäger, Anna Karolin, Siim Vahtrus, Kai Klandorf, Mirko Kikkamägi. 26.11.2008 kell 11-17 - Jõhvi Gümnaasium, Jõhvi Vene Gümnaasium. Koostöös Jõhvi Vallavalitsusega toimus seminar Jõhvi Kontserdimajas. Lektor: Andres Arrak. Väitlusseltsi treenerid: Kai Klandorf, Inga Jaagus, Mirko Kikkamägi, Marina Ninaste. 27.11.2008 kell 11-17 - Tapa Gümnaasium, Tapa Vene Gümnaasium. Koostöös Tapa Vallavalitsusega toimus seminar Kirde Kaitseringkonna õppehoones (endises Tapa väljaõppekeskuses). Lektor: Andres Arrak. Väitlusseltsi treenerid: Kai Klandorf, Mirko Kikkamägi, Liiri Oja, Marina Ninaste. Ajakava 06.11 Valgas, 26.11 Jõhvis, 27.11 Tapal: 11.00 sissejuhatus ja majandusprofessor Andres Arraku loeng "Noored, tööturg ja haridus" Rollimäng on lihtne ja noorte aktuaalseid enda huvisid-muresid kajastav: grupp, mis koosneb erineva rahvusliku päritoluga noortest, on nagu klass, kes on just keskkooli lõpetamas. Klassis on aga erinevad grupid, kes tahavad oma tulevikku erinevalt sisustada. Iga koolitaja jagab oma grupi 6 väiksemasse gruppi, kes peavad põhjendama, miks nemad tahaksid: 1) minna välismaale õppima, 2) jääda Eestisse õppima, 3) minna välismaale tööle, 4) jääda Eestisse tööle, 5) võtta aasta vabaks ning puhata või minna reisima, 6) minna päriselt välismaale elama. Iga grupp arutab teemat omavahel, seejärel esitab oma seisukohad teistele, kaitseb neid vaidluses ja vastab küsimustele. Koolitaja aitab olulisi küsimusi välja tuua ning gruppe omavahel vastandada. Seejärel arutavad kõik grupid, kuidas nende valik mõjutaks elu nende kodulinnas ning laiemalt kogu Eestit. Peale küsimusi-vastuseid ja arutelu formuleerib iga grupi esindaja oma kõnes lõplikud seisukohad. Korraldajad: Eesti Koostöö Kogu, Eesti Väitlusselts, kohalik omavalitsus koos eesti- ja venekeelse gümnaasiumiga.
Konverents "Erinevad mälud, ühised huvid" 21.08.2008Eesti Koostöö Kogu rahvussuhete konverents „Erinevad mälud, ühised huvid“ reedel, 21. novembril 2008 Tallinnas, hotell "Olümpia" konverentsikeskuse "Alfa" saalis 09.30-10.00 Hommikukohv, registreerimine Konverentsil osaleb 4 töögruppi: Konverentsi moderaator on Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees Raivo Vare. Registreerimine siin - või aadressil info (at) kogu.ee või telefonil 666 4972
|
Программа конференции 21.11.2008