Millised on vajalikud otsused Eesti Rahvastiku Tervise Parandamiseks
Diskussioon-dokument
MILLISED ON VAJALIKUD OTSUSED EESTI RAHVASTIKU TERVISE PARANDAMISEKS.
Kokkuvõte Ühiskondliku Leppe SA poolt korraldatud debatist "Kas patsient elab kauem kui Eesti tervishoiusüsteem?" (17.01.2007.a.) ja ekspertide ümarlauast "Terviseedendus, terve inimene" (21.02.2007.a.); 2006. aastal toimunud üle-eestilisest tervishoiu poliitika debatist ning konverentsist "Investeering tervisesse".
Taustinformatsioon: "Eesti edu hind. Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus." Toim. E.Raska, T. Raitviir. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005; A.-E. Kaasik "Väljavaated Eesti rahvastiku tervise parandamiseks." Eesti Arst 2007, 86 (2): 100-109; Sotsiaalministeeriumis 2006.a. väljatöötatud ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud konsensusdokumendis "Rahvastiku tervisepoliitika - investeering tervisesse."; Valitsusliidu programm aastateks 2007-2011; prof. A. Tootsi "Erakondade valimisprogrammid ja Ühiskondlik Lepe ajalises dünaamikas, 2003-2007"
Eestimaalaste keskmine eluiga on üks madalamaid Euroopas, olles meeste puhul 8-10 aastat ja naiste puhul 3-4 aastat lühem kui Euroopas keskmiselt. (vt. joonis 1). Sisuliselt on eesti mehe keskmine eluiga sama pikk, kui see oli 1959. aastal. (vt. joonis 2). Eestis on põhiharidusega meeste keskmine eeldatav eluiga kuni 13,5 aastat lühem kui kõrgharidusega meestel. Murettekitav on ka asjaolu, et erinevalt teistest Euroopa riikidest on Eestis algharidusega meeste keskmine eluiga viimase kümne aasta jooksul järjekindlalt lühenenud. (vt. joonis 3.).
Võrreldes Euroopa liikmesriikidega kaotame me keskmise eluea aastaid enim kolmel põhjusel:
1. oluliselt kõrgem varajane suremus ja haigestumine südame-veresoonkonnahaigustesse
2. kõrgem suremus ennetatavasse vähktõppe
3. välditavate vigastussurmade arv on üle nelja korra suurem.
Probleemiks hakkab kujunema ka noorte tervisekäitumine ning ühiskonna üldkäitumisega kaasnevad enneaegsed välditavad surmad lapse- ja noorukieas. (Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestis alla 14-aastaste laste suremus vigastuste ja mürgistuste tõttu kõige kõrgem. Eesti on uute HIV juhtude arvult jätkuvalt Euroopas esikohal ning HIV-i on nakatunud hinnanguliselt iga sajas Eesti elanik vanusegrupis 15-49.)
Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud tervisepoliitikadokument "Rahvastiku tervisepoliitika - investeering tervisesse" seab oma põhieesmärgiks luua võimalused ja tingimused saavutamaks tervena elatud eluea pikenemine Eestis meestel keskmiselt 60 ja naistel 70 eluaastani ning keskmise eeldatava eluea tõus meestel 73 ja naistel 80 eluaastani aastaks 2015.
Valitsusliidu programmis väljatoodud tervisepoliitika eesmärk on terve inimene ja tervena elatud eluea pikendamine. Keskendutakse tervislike eluviiside edendamisele ja elu-, õpi- ning töökeskkonna kvaliteedi parandamisele.
Rahvatervise näitajad on inertsed ja nende kiire parandamine ei ole võimalik ka mistahes ressursside (inimesed ja raha) kättesaadavuse korral. Seetõttu vajab antud valdkond kõigi osapoolte pikaajalist konsensuslikku käsitlemist.
Käesolevas diskussioon-dokumendis on formuleeritud probleemid, mida tuleks lähiaastatel silmas pidada rahvatervise olukorra parandamiseks tehtavate otsuste tegemisel, toetamaks eelpool püstitatud eesmärke.
Allpool formuleeritud probleemide lahendusvõimalused on erinevad. Neist mõned on käsitletavad ühe ametkonna (Sotsiaalministeerium) tegevuses, kuid enamus neist nõuavad sobivat koostööd ja paljud - keskkonna (õigusruumi) kujundamist.
Strateegiliste ja taktikaliste otsuste tegemisel tuleb silmas pidada kolme aspekti:
I Tervist säästva ja edendava füüsilise ning vaimse keskkonna loomine, mis on suunatud tervist toetavate väärtushinnangute ja motivatsioonimehhanismide kujundamisele.
1)Vaja on tegeleda laste ja noorukite väärtushinnangute kujundamisega nii, et need oleksid suunatud tervist toetavale grupi- ja individuaalsele käitumisele.
(Illegaalsete narkootikumide tarbimine 15-16-aastaste seas on kasvanud 7%-lt 1995. a. 24%-ni 2003. a. Iga kolmas poiss ja iga viies tüdruk selles vanusrühmas suitsetab. Alkohoolsete jookide tarbimine noorte hulgas kasvab pidevalt.)
2)Tähelepanu peab pöörama sõbraliku lasteaia- ja koolikeskkonna loomisele, eeskuju võib võtta naaberriikidest (näiteks Soomest, Rootsist), kus haridussüsteemi on taganud koolimeeldivuse, minimaalse väljalangevuse haridussüsteemist ja lõpptulemusena - eduka rahva.
(Vastavalt 35 riiki hõlmanud koolilaste uuringu tulemustele esineb selge korrelatsioon koolimeeldivuse ja laste terviskäitumise vahel. Positiivse koolimeeldivusega laste hulgas on sagedasti suitsetajaid 12%; negatiivse koolimeeldivusega lastest suitsetab igapäevaselt 38%. Eesti kohta võib antud uuringu põhjal võib väita, et Eesti koolimeeldivus on üks Euroopa madalamaid.)
3)Huvialaringides tegutsemine ja spordiharrastused tuleb muuta kõigile kättesaadavaks.
4)Vaja on teha sobivat koostööd noorte "iidolitega". Tõsta ühiskonna eliidi, s.h. tipppoliitikute, arvamusliidrite teadlikust nende rollist noorte eeskujuna ja julgustada nende järjekindlat vastutustundlikku käitumist
5)Rakendada rahvusvaheliselt ja Eestis tõendatud efektiivsusel põhinevaid alkoholi kuritarvitamise/liigtarbimise ja suitsetamise piiramise meetmeid, mis vähendaks kiirelt traumatismist johtuvat invaliidistumist ja suremust, mis on Eestis kordades suurem kui stabiilselt arenenud naaberriikides. Kõige kiiremad tulemused eeskätt laste ja noorte alkoholitarbimise vähendamiseks on võimalik saavutada administratiivsete piirangute tõhusal rakendamisel (alkoholireklaami keeld, kättesaadavuse piiramine, hinnapoliitika).
(Vigastuste tõttu suri Eestis 2004.a. 1766 inimest - 5 inimest päevas, neist 4 nooremad kui 65 a. Eesti-Rootsi ühisuurimus näitas, et Eestis esineb vigastussurmasid 4,4 korda enam kui Rootsis. Sealhulgas meestel 5,6 ja naistel 2,6 korda enam, kui Rootsis. Alkoholijoove on üliraskete vigastuste juhtiv põhjus: surmaga lõppeva sündmuse ajal on joobes 65% inimestest; liiklustraumades hukkunuist on sündmuse ajal joobes 71%. Eesti meeste suremus alkoholimürgistuste tõttu on 12 korda suurem kui Rootsis.) (vt. joonis 5)
6)Inimese elukeskkond omab olulist mõju tema tervisele. Kõdurajoonid ("slummid") on hea tervisega sobimatu elukeskkond. Riigi majanduslik edu ei kajastu üheselt ühiskonna vaesema osa hulgas, seega on tervisenäitajate parandamise seisukohalt oluline toetada vaesusest tingitud ebatervisliku keskkonna likvideerimist ning aidata kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele. On oluline, et riiklikud tervisearenduse põhisuunad kajastuksid kohalike omavalitsuste arenguprogrammides ja oleksid realiseeritavad. Probleemilahendusse on oluline kaasata ja rakendada kodanikeühiskonna esindajaid.
(Sotsiaalne usaldus ja turvalisus Eestis on võrreldes Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega madal. Vähene sotsiaalne sidusus tuleneb valdavalt süvenevast majanduslikust ebavõrdsusest. Allpool absoluutse vaesuse piiri elab Eestis 25% elanikkonnast. Kõige alarmeerivamaks on asjaolu, et üle kolmandiku kuni 16 aasta vanustest lastest elab peredes, mille sissetulek on allpool vaesuse piiri.)
7) Läbi tuleb vaadata käigusolevad riiklikud terviseprogrammid, eesmärgiga suurendada nendevahelist sünergiat. Luua koordineeriv, tasakaalustav, transparentne ja teadmisi koondav nõukogu.
8) Käimas on mitmed rahvatervise skriiningprogrammid. Oluline on muuta need pikaajalisteks, jätkusuutlikeks ja kvaliteetseteks. Samuti tuleb motiveerida ja soodustada elanikkonnale uute haiguste varasele avastamisele suunatud skriiningprogrammide rakendamist, järgides samas kuluefektiivsuse põhimõtteid ja rahvusvaheliselt heaks kiidetud meetodeid.
9)Tuleb luua turvalised võimalused usaldusväärsete rahvatervise andmete kasutamiseks (sh omavahelist linkimist võimaldavad terviselood ja -registrid; digitaalne terviselugu) rahvastiku tervise jälgimisel ja lahenduste väljatöötamisel.
10)Vaja on muuta elanikkonna hoiakuid HIV-nakatunute suhtes. HIV-kandlusest tingitud stigma vähendamine võimaldab probleemi avalikumalt käsitleda ning on ühiskonnale kokkuvõttes kasulik - nii epidemioloogiliselt kui paratamatult suurenevate kulutustega toimetulekul.
(2006. aasta lõpuks oli avastatud 5731 HIV-nakatunut, kuid ekspertide hinnangul võib HIV-nakatunute arv Eestis olla vähemalt kaks korda suurem. Uuringukeskus PRAXISe hinnangul küündivad lähiaastatel AIDS-haigeteotsesed ravikulud aastas üle 210 miljoni krooni. Lisanduvad kaudsed kulud -kulud täiendavale tervishoiu- ja sotsiaalpersonalile, suurenev haiglakohtade vajadus; suurenev orbude arv jne)
11)Riiklikult tähtsa küsimusena väärivad rahvatervise probleemid iga-aastast tervisearuannet riigikogus. Rahvatervisega seotud probleemide käsitlemine ja lahendamine eeldab koostööd rahvatervise parendamisega seotud ministrite, Riigikogu vastavate komisjonide ja teiste asjasse puutuvate otsuse tegijate vahel. Antud koostöö efektiivsema toimimise tagamiseks on vajalik koostöö formaliseerida, näiteks moodustada "Rahvastiku tervisepoliitika" dokumendis välja pakutud riiklik tervisenõukogu ning tagada vajalike analüüside ja uuringute läbiviimine.
II Üksikisiku vastutuse teadvustamine rahvatervise valdkonnas, eeskätt teadlikult terviseriski suurendava käitumise osas.
1)Et suurendada üksikisikute, aga ka otsustajate kaasatust, vastutust ja huvi tervist puudutavates küsimustes on vajalik avada ühiskonnas kõigi osapoolte diskussioon rahvatervise probleemide üle. Tegevusse tuleb kaasata erinevad osapooled, s.h. kodanikeühendusi esindavad organisatsioonid. Diskussiooni toetajaks on Ühiskondliku Leppe protsess.
2)Oluline on leida võimalusi tervislikult käituvate inimeste motiveerimiseks.
3)Teadvustada ja rõhutada inimese vastutust oma tervise eest ning välja tuua terveks olemise väärtus inimese jaoks. Teadvustada ja rõhutada inimese vastutust oma teadlikult tervist kahjustava käitumise eest (alkoholi liigtarvitamine, tubakatarbimine), mille tagajärjed kompenseerib suures osas ühiskond.
4)Toetada ja nõustada vanemaid laste järelevalve tõhustamise osas. Suurendada vanemate vastutust laste tervise eest, mis aitab vähendada järelevalvetusest tingitud õnnetusi. Toetada ühiskondliku negatiivse hoiaku kujundamist laste järelvalveta jätmise osas, tõhustada vajadusel sotsiaalabi töötajate tegevust. Reguleerida valdkonda vajadusel seadusandlikult ja rakendada Lastekaitseseadust.
(Vt. joonis 4. Eestis on alla 5 aastaste laste suremus kuni 4 korda ning 5 - 10 aastaste laste suremus ligi kaks korda kõrgem, kui Soomes. Suur osa nendest surmadest on välditavad.)
III Arstiabiga seonduvad asjaolud, mis mõjutavad rahvastiku tervisenäitajaid vähem, kuid milles sageli sõltub elu kestus ja kvaliteet.
1) Oluline on tagada tervishoiusüsteemi jätkusuutlik rahastamine, mille lähieesmärk peab olema (arvestades reaalseid võimalusi ja ostujõu pariteeti) jõuda inimese kohta tehtavate kulutuste osas vähemalt 50%-ni stabiilselt arenenud Euroopa riikides tehtavast.
2) Arstide, õdede "defitsiidi" tingimustes on vaja tagada noortele arstidele ja õdedele n.ö. riiklik motivatsioonipakett, mis suurendaks noorte arstide ja õdede motivatsiooni jätkata oma ametialast tööd Eestis.
3) Vaja on suurendada arstiabisüsteemi majanduslikku efektiivsust ja ravikvaliteeti. Selle oluliseks eelduseks on teise ja kolmanda astme arstiabi jätkuv kontsentreerimine ja selle eelduseks on administratiivreformi läbiviimine riigis. Sellesuunalise tegevuse edulugu oli haigekassa edukas reform.
4) Oluline on suurendada haiglate nõukogude kompetentsust ja efektiivsust, eesmärgil muuta raviasutused enam pädevaks hindama neis kasutatavate ravivõtete diapasooni adekvaatsust ning ravitulemuste ja patsientide professionaalse käsitluse kvaliteeti.
5) Vaja on tugevdada riigi ja avalik-õiguslike institutsioonide võimalusi avalike huvide kaitsmisel ning edendamisel ja tervishoiusüsteemi arendamisel sõltumata terviseteenuste osutamise õiguslikust vormist (avalik, eraõiguslik või mittetulunduslik).
6) Delegeerida seadusandlikult arstide, õdede jt. meditsiinivaldkonna kutseorganisatsioonidele (erialaseltsidele) õigused ravikvaliteedi kontrolliks ja suunamiseks. See hõlmab ravi- ja käsitlusjuhiste koostamise ja rakendamise, auditid, ajutise töövõimetuse ekspertiisi hindamise jne. Erialaseltside vastav tegevus alluks riigi kontrollile (Tervishoiuamet) ja see vajab eraldi rahastamist.
Diskussioon dokumendi pani kokku Ühiskondliku Leppe SA.
Diskussioon dokumenti konsulteerisid: Ain-Elmar Kaasik (Eesti Teaduste Akadeemia), Ain Aaviksoo (PRAXIS), Jarno Habicht (Maailma Tervishoiu Organisatsioon), Diana Ingerainen (Perearstide Selts), Maris Jesse (Maailma Pank), Peeter Mardna (Tervishoiuamet) ja Kai Siinmaa (ÜLSA)
