Haridusstrateegia 2020 väljatöötamisest

Lelo Liive, Eesti Koostöö Kogu

1. Harta ettepanek

Novembris, 2008 esitas Eesti Koostöö Kogu (edaspidi EKK) Harta Ettepaneku töötada välja ja võtta Riigikogus vastu Eesti pikaajaline haridusstrateegia. Vastava ettepanekuga ühines ka Eesti Haridusfoorum. Vastavasisuline ettepanek esitati haridusministrile 11. novembril 2008. Riigikogu arutas seda olulise tähtsusega riikliku küsimusena 13. novembril 2008.

2. Partnerlus Eesti pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) koostamiseks

Järgnevalt Harta ettepanekule sõlmisid minister Tõnis Lukas, Eesti Haridusfoorumi ja Eesti Koostöö Kogu septembri algul 2009 kokkuleppe Eesti pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) koostamiseks. Riigisekretäri otsustas 27 novembri 2009 rahuldada Eesti Koostöö Kogu taotlus projektile „Partnerlus Eesti pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) koostamiseks“ (edaspidi projekt). EKK partneriteks strateegia väljatöötamisel on Eesti Haridusfoorum ja Haridus- ja Teadusministeerium. Projekti eesmärgiks, on „Eesti haridusstrateegia väljatöötamine, mis seostaks juba kehtivates arengukavades sätestatu ning pakuks kooskõlastatud lahendusteid Eesti haridussektori võtmeteemade osas“. Strateegia väljatöötamist rahastas ESF. Valmimise tähtaeg oli 1. juuli 2011.

Jaanuaris 2010 moodustati strateegia koostamiseks juhtkomisjon (9 liiget: Kalle Küttis (esimees), liikmed Mati Heidmets, Margit Sutrop, Andres Keevallik, Epp Rebane, Tiina Annus, Krista Loogma, Anu Toots, Olav Aarna) ja kinnitati lähteülesanne. Sisuline koordinaator Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets, projektijuht Lelo Liive Eesti Koostöö Kogust. Toimunud on kaks avalikku konkurssi ekspertide leidmiseks (mai, sept 2010). Septembris 2010 moodustatud on 3 ekspertgruppi (teemad: hariduses osalemine, hariduse korraldus ja õppeprotsess), kelle juhid on vastavalt Marju Lauristin, Olav Aarna ja Margit Sutrop. Ekspertide töö tulemusena soovitakse jõuda laiapõhjaliselt aktsepteeritud elukestva õppe strateegiani, mis pakub kõigile kvaliteetset õpet ning on maailmas tuntud ja tunnustatud.

Toimunud on 3 avalikku konverentsi (mai 2010- teemaks võtmeteemade määratlemine; 1. 02.2011- teemaks Strateegia esimese projekti arutamine; 25.05.2011- lõppversiooni läbiarutamine huvitatud osapoolte ja partneritega).

3. „Elukestev õpe elu5x”

Järgmine samm elukestva õppe propageerimisel on vastvalminud Haridusstrateegia ellurakendamine. Seda toetab Eesti Koostöö Kogu poolt koordineeritav ja Euroopa Liidu rahastatud projekt Elu5x ehk Elukestev õpe eluviisiks (ese-LLL, Estonian Strategy for Education and Lifelong Learning).

1.03. 2011 kuni 29.02.2012 kestva projekti Elu5x eesmärk on Eesti inimeste teadlikkuse tõstmine elukestva õppe võimalustest ning motivatsiooni kujundamine eneseharimiseks. Muuhulgas keskendutakse ka noortele, mitte-eestlastele ja üle keskea inimestele - neile kelle konkurentsivõime tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks on, võrreldes teiste rühmadega, osutunud nõrgemaks.

Projekt Elu5x  raames tutvustatakse Haridusstrateegiat konverentsidel ning toimuvad regionaalsed ja maakondlikud ümarlauad elukestva õppe vallas. Tulemusena valmivad ettepanekud haridusstrateegia rakendamiseks ning ka praktiline materjal Õpin õppima. Elukestva õppe populariseerimist toetatakse nii tava- kui sotsiaalmeedia ja PR-tegevuste abil.

Projekti partnerid on Eesti Koostöö Kogu, Haridus- ja Teadusministeerium, Elukestva õppe arendamise sihtasutus INNOVE, AS Eesti Ajalehed ning Kommunikatsioonibüroo Powerhouse.

4. Taust

4.1. Euroopa Liit

Euroopa riigid on võtnud kohustuse töötada välja elukestva õppe strateegiad (Euroopa
Komisjon, 2001)[1], mis oleks ühtne ja kõikehõlmav, mis põhineb huvigruppide
kaasatusel ja soodustab paindliku õppe võimalusi. Kuigi riigid on saavutanud edu strateegiate koostamisel on Euroopa Liidu Nõukogu korduvalt rõhutanud (Euroopa Liidu Nõukogu 2008[2]; Euroopa Liidu Nõukogu, 2010[3]), et nende rakendamine reaalselt õppijale elukestva õppe kontekstis on jätkuvalt probleemiks[4].

Euroopa Komisjon ja akadeemilised uurimused on jõudnud ühisele järeldusele, et kuigi on olemas konsensus (poliitiline ja teaduslik) liikuda edasi õpiühiskonna poole siis selle eesmärgi elluviimisteedes on suured lahkarvamused. Kuhn (2007, lk.12) [5] on öelnud: Mitte ainult poliitiline eliit, ka sotsiaalteadlased nendes riikides [uuring hõlmas 15 Euroopa Liidu riiki ning ka teisi riike] arutavad ideed liikuda ÕPIÜHISKONNA kui põhimõtteliselt soovitava eesmärgi poole, vaatamata mõnedele kriitikutele ..... kuid on mure, kuidas praktikas ÕPIÜHISKOND ellu rakendada.

Õpiühiskonna rakendamise vajadust on tunnustanud uuendatud üleeuroopalises hariduse ja koolituse koostööraamistikus aastateks 2010-2020. Selles nimetatakse elukestva õppe strateegiate ellurakendamist võtmeküsimuseks, et muuta elukestev õpe reaalsuseks: Kuigi võib välja töötada tulevikku suunatud uusi algatusi elukestva õppe valdkonnas, on siiski vajalik edasised sammud käimasolevate algatuste rakendamiseks, eelkõige viimaks sisse ühtsed ja terviklikud elukestva õppe strateegiad.

Valitsusel ei ole mingit garantiid, et tema projektid ja reformid ka tegelikult rakendatakse, kui puudub huvitatu haridusekspertide heakskiit. Haridus on katselava, kus riigi võimet iseseisvalt tegutseda piirab vägagi huvirühmade mõju. Elukestva õppe strateegia ja poliitika hõlmab väga erinevaid õppimise olukordi ja seega hõlmab heterogeense hulga huvitatud osapooli. Elukestva õppe strateegia puhul peaksid poliitika kujundajad ja huvigrupid leppima kokku kahes kriitilises küsimuses: (1) kui suures ulatuses huvirühmad osalevad aktiivselt strateegia kujundamisel ja (2) kuidas nad tegelevad selle rakendamisega [6].

4.2. Eesti

Haridusstrateegia väljatöötamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest [7]:

Strateegia suunitlus. Tänane Eesti haridussektor on väljakujunenud ja toimiv süsteem. Seetõttu ei vaja me kõikehõlmavat või süsteemi aluseid uuendavat hariduse arengukava. Vaja on strateegiat, mis oleks selgelt fokusseeritud haridussektori võtmeteemadele - teemadele, kus on senise arengu käigus ilmnenud vastuolud või probleemid ning mille lahendamisest   olulisel määral sõltub Eesti hariduse ja kogu meie ühiskonna jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime.

Võtmeteemad. Võtmeteemade puhul on eelistatult tegemist mitmeid haridusastmeid läbiva  teemadega, need on teemad, mille puhul on ilmnenud   vastuolu või ebasoovitav arengutrend ning mis seetõttu vajaks korrigeerimist. Tegemist ei ole haridussektori spetsiifiliste küsimustega vaid Eesti üldist arengut mõjutavate teemadega – näiteks: Eestile sobiva haridusasutuste võrgu kujundamine; efektiivsust toetava ja võrdseid võimalusi tagava hariduse rahastamismudeli väljatöötamine; õiglase juurdepääsu tagamine Eesti haridussektoris koos tekkinud barjääride vähendamisega; sisemise ja välise kvaliteedikindlustuse juurutamine kõigil haridusastmetel; keskkonna ja tingimuste loomine haridusinnovatsioonide juurdumiseks jms. Strateegia võtmeteemade arv võiks olla kuni 10.

Rahvusvaheline kontekst. Nii võtmeteemade määratlemisel kui strateegia kujundamisel tuleb lähtuda asjaolust, et Eesti haridus ei ole suletud süsteem, me oleme osa laiematest arengutest nii Euroopas kui kogu maailmas. Nende arengute teadmine ja arvestamine on oluline eeldus asjakohase strateegia loomiseks Eesti jaoks. Võtmeteemade määratlemise aluseks on Eesti haridustegelikkuse erinevate aspektide võrdlemine muu maailma arengutega.

Innovatsioon ja konkurentsivõime. Mitmete oluliste haridusnäitajate osas kuulub Eesti täna maailma tippu. Strateegia peab aitama säilitada meie traditsioonilisi tugevusi ning pakkuma innovaatilisi lahendusi Eesti jaoks vastuoluliste teemade või „pudelikaelte“ osas. Strateegia realiseerimine peab parandama Eesti positsioone rahvusvahelises võrdluses, suurendama meie haridussektori efektiivsust ja uuendusmeelsust, tõstma haridusprotsessi osapoolte rahulolu, aitama kaasa Eesti inimeste elukvaliteedi tõusule.

Andmepõhisus. Nii võtmeteemade määratlemine kui strateegia loomine peab toetuma usaldusväärsele andmestikule ning pädevatele eksperthinnangutele. Kuigi strateegia kujundamine ei sisalda originaaluuringute läbiviimist, on nii Eesti kohta käiva kui rahvusvahelisi arengutrende kirjeldava andmestiku koondamine ja korrastamine kogu strateegiaprotsessi oluline koostisosa.   Strateegia väljatöötamisel tehtavad valikud ja otsused peavad olema tõenduspõhised, toetuma selle valdkonna rahvusvahelisele ekspertiisile ning olema poliitiliselt sõltumatud.

5. Ajakava

01.10. 2008 - Harta Foorum „Eesti hariduse tulevik – võimalused ja valikud“  .

11. 11. 2008 - Eesti Koostöö Kogu Harta Ettepanek: Eesti Haridus 2018  .

13.11. 2008 - Riigikogu täiskogu ees toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti hariduse kvaliteet ja kättesaadavus" arutelu .

09. 09.2009 – Juhtkomisjoni istung: korralduslikud küsimused, kolmepoolse kokkuleppe sõlmimine

09. 09. 2009 - Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Eesti Haridusfoorumi ja Eesti Koostöö Kogu esindajad sõlmisid kokkuleppe Eesti pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) koostamiseks. 

26.10.2009 - Juhtkomisjoni istung: valiti esimeheks Kalle Küttis

27.11. 2009 - Rahuldati Eesti Koostöö Kogu taotlus ESF projekti „Partnerlus Eesti pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) koostamiseks” ning eraldati toetuseks 955 800 Eesti krooni millele lisaks on Eesti Koostöö Kogu kohustatud tagama projekti omafinantseeringu 106 200 Eesti krooni. Strateegia valmimise lõpptähtaeg on 1. juuli 2011.
Projekti üldeesmärgiks on Eesti riigi ja ühiskonna suurem konkurentsivõime ja arengu jätkusuutlikkus, mis toetub hästi toimivale haridussüsteemile. Selleni jõudmiseks koostatakse ühiskonnas läbiarutatud ja laiale konsensusele toetuv Eesti pikaajaline haridusstrateegia, mis on fokusseeritud tänase Eesti hariduselu võtmeküsimustele. Projekti kitsamaks eesmärgiks on ühtse arusaama kujundamine Eestile sobivast haridussüsteemist ja selleni viivatest sammudest.

16.12.2009 - Juhtkomisjoni istung: valiti projekti sisuliseks koordinaatoriks Mati Heidmets 

11.01.2010 - Haridus ja -teadusminister kinnitas strateegia väljatöötamiseks moodustatud juhtkomisjoni koosseisu, sh. selle esimehe, aseesimehed ning töökorra.

20.01.2010 - Juhtkomisjoni istung: kiideti heaks lähteülesanne.

25.01.2010 - Komisjoni esimees Kalle Küttis kinnitas strateegia lähteülesande

04.03.2010 - Juhtkomisjoni istung: avalikustati strateegia koostamisega seonduv informatsioon ja lepiti kokku konkursi korraldamine ekspertide leidmiseks

4.03.2010 - Pöördumine avalikkuse poole arvamuse avaldamiseks "Millised teemad/küsimused peaksid saama koostatava haridusstrateegia fookuseks, mis peaks olema järgmise kümnendi Eesti hariduse arenguprioriteedid?"

21.04.2010 - Juhtkomisjoni istung: Otsustati korraldada huvitatud osapooltega Hariduse ümarlaud 12.mail; kuulutati välja konkurss eksperdi leidmiseks analüüsi läbiviimiseks I ja II taseme hariduse kohta ning otsustati viia läbi Eestis haridusstatistika ning haridusuuringute ja –võrdluste analüüs.

3.05.2010 - Konkurss ekspertide leidmiseks.

12.05.2010 - Hariduse Konverents (Ümarlaud).

17.05.2010 - Juhtkomisjoni istung: valmistada ette järgmiseks istungiks esmane kavand: teema 1 (SÜSTEEM) osas Margit Sutrop, teema 2 (KOOL) osas Krista Loogma (Haridusfoorum), teema 3 (KÕRGHARIDUS) osas Mati Heidmets.

01-02.06.2010 - Juhtkomisjoni istung: Otsustati, et strateegia lähtub ühiskonna probleemidest, mille lahendamiseks haridusel on kandev roll.

10.06.2010 - Juhtkomisjoni istung: strateegia peateemana käsitletakse hariduses osalemist. Järgmiseks istungiks valmistatakse ette 5-10 teemade jaotusettepanekud.

16.08.2010 - Juhtkomisjoni istung: Otsustati moodustada 3 ekspertgruppi ja ekspertide leidmiseks kuulutada välja avalik konkurss koduleheküljel ja Õpetajate Lehes.

31.08.2010 - Kinnitati tööülesanne ekspertgruppidele ja kuulutati välja konkurss ekspertide leidmiseks

29.09.2010 - Kinnitati ekspertgruppide koosseis

24.11.2010 - Hariduse juhtkomisjoni ja ekspertgruppide ajurünnak Tallinnas

1.02.2011 -Hariduse Konverents (Ümarlaud)

10.02.2011 - Juhtkomisjoni istung: Edasised sammud 1.02.2011 ümarlaual tutvustatud strateegiaprojekti täiendamiseks

10.02 – 25.04.2011 – Ekspertgruppide töö ning paljud arutelud Tallinnas ja Tartus-

01.03.2011 – 29.02.2012 Projekt „Elukestev Õpe Elu5x”: Konverentsid, regionaalsed ja maakondlikud seminarid; materjal „Õpi õppima”. Vt. www.elu5x.ee

09.05.2011 – Juhtkomisjoni istung: Strateegia projekti arutelu enne avalikku arutelu

25.05.2011 – Hariduse Konverents

01-10.06.2011 – Konsultatsioonid oluliste siht-ja sidusorganisatsioonidega (Tööandjate Keskliit, Säästva Arengu Komisjon, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, maavalitsused, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, jt.)

15.06.2011 –Juhtkomisjoni istung lõppseisukohtade kujundamiseks: Haridusstrateegia 2020 projekt kiideti heaks, juhtkomisjon otsustas jätkata tööd strateegia ellurakendamiseks.

29. juuni 2011- Haridusstrateegia 2020 ja selle taustamaterjali üleandmine ministrile.

Märkused:

[1] European Commission (2001). Communication from the Commission. Making a European Area of Lifelong Learning a Reality.

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2001:0678:FIN:EN:PDF [cited 23.01.2010]

[2] Council of the European Union (2008). Key messages to the Spring European Council in the fields of Education/Training and Youth EDUC 59. http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/08/st06/st06445.en08.pdf [cited 25.01.2010].

[3] Council of the European Union (2010). Nõukogu otsus Märts 25/26 2010. http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/113591.pdf [cited 5.05.2010].

[4] http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc1122_en.htm

[5] Kuhn, M and Sultana, R (2006). Homo Sapiens Europaeus? Creating the European Learning Citizen. Peter Lang Publishing, Inc., New York

[6]Wallner J (2008) Legitamicy and Public Policy: Seeing bejond Effectiveness, Efficiency, and Performance. Policy Studies Journal, VOL.36. No3, 2008 (lk. 425): For example, a government can pull away from societal actors and isolate itself throughout the policy process toachieve fast and efficient decision making that precisely adheres to the government’s stated agenda. Alternatively, a government can choose to engage stakeholders and the public in meaningful participation. No doubt, engagement may slow the policy process down and perhaps reshape a government’s policy agenda. However, the democratic principleof popular control includes the expectation that non-state actors, both citizens and stakeholders, should be able to participate throughout the various stages of the policy cycle.

[7] Lähteülesanne"Eesti haridusstrateegia aastani 2020" - 25.01.10. http://www.kogu.ee/projekti-materjalid/.

 

Eesti Koostöö Kogu Harta ettepanek: Eesti haridus 2018

Eesti Koostöö Kogu arendab Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostööd ning edendab erapooletut ja poliitiliselt sõltumatut dialoogi ühiskonnas. Meie sihiks on Harta osaliste seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes. Koostöö Kogu arendab kaasavat osalusdemokraatiat ning kodanikualgatust ja –vastutust, annab perioodiliselt välja Eesti Inimarengu Aruannet ning esitab meie esindusdemokraatia institutsioonidele Harta Ettepanekuid.

Eesti arenguvõime tagamiseks ja inimeste elukvaliteedi tõstmiseks tuleb lahendada mitmed tänased haridusega seotud probleemid. Haridusalane tegevus on täna killustatud. Eestis on palju valdkondlikke arengu- ja tegevuskavasid, aga puudub ühtne riiklik haridusstrateegia.
Me soovime, et igale inimesele oleksid loodud kõik vajalikud tingimused, et realiseerida oma põhiseaduslikku õigust haridusele.

Eesti Koostöö Kogu esitab Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile Harta Ettepaneku ning edastab oma visiooni sellest, missugune on soovitav haridusmaastik aastal 2018.

HARTA ETTEPANEK

1. Vabariigi Valitsus valmistab ette ja Riigikogu võtab veel selle koosseisu ajal vastu pikaajalise väärtuspõhise haridusstrateegia. Haridusstrateegia valmistatakse ette, kaasates kõiki asjassepuutuvaid huvitatud isikuid ning arvestades seniseid kogemusi ja eeskujusid ning haridusuuringute tulemusi.

2. Vabariigi Valitsus koostab kooskõlas strateegiaga tervikliku uue põlvkonna haridusseadustiku eelnõu. Peale haridusseadustiku ja asjakohaste õigusaktide muudatuste vastuvõtmist rakendab Haridus- ja Teadusministeerium koos teiste ministeeriumitega uue haridusseadustiku.

3. Haridussüsteemi järjepideva ja jätkusuutliku arengu tagamiseks töötatakse välja ja rakendatakse efektiivne rahastamismudel, mille raames hariduse rahastamine seotakse objektiivsete kriteeriumitega.

VISIOON: EESTI HARIDUS 2018

Haridus on jagatud hüve inimese ja ühiskonna vahel. Panustamine haridusse on tõstnud Eesti ühiskonna arenguvõimet ja inimeste elukvaliteeti.

1. Pikaajalise haridusstrateegia rakendamine on taganud tervikliku ja süsteemse lähenemise haridusele, kus erinevad haridustasemed ja üleminekud ühelt tasemelt teisele on omavahel sujuvalt seotud. Hariduse rahastamine on muutunud stabiilselt tagatuks ja tõhusaks.

2. Haridussüsteem on väärtuspõhine ja jätkusuutlik. Kõigi haridusasutuste lõpetajad on lisaks põhjalikele teadmistele saanud koolist kaasa oskused euroopalikus ühiskonnas toime tulekuks. Kool on keskendunud noore inimese väärtusmaailma kujundamisele ja kasvatab üksteist austavaid ja teiste eripära väärtustavaid, nii oma kui ka teisi kultuure austavaid inimesi.

3. Tagatud on võrdväärsed võimalused kvaliteetse hariduse kättesaadavuseks ning on loodud vaimselt ja füüsiliselt turvaline arengukeskkond kõigis Eesti piirkondades. Õpilased täidavad koolikohustust ning koolist väljalangemine on viidud miinimumini.

4. Üleriigiline koolivõrk toimib ühtsetel alustel, arvestades regionaalseid vajadusi. Kõigile lastele on tagatud kodulähedase põhihariduse kättesaadavus. Tagatud on õpilaste transport kooli ja tasuta koolitoit, kodust eemal õppivad lapsed on kindlustatud ühiselamukohtadega. Õpilastele on tagatud kvaliteetsed tugiteenused olenemata nende elukohast. Haridusprotsessi osaliste (õpilased, õpetajad, lapsevanemad, kooli- ja haridusjuhid, tööandjad jt.) õigused, kohustused ja vastutus on tasakaalus.

5. Põhikool ja gümnaasium on eraldiseisvad haridusasutused. Nüüdisaegse õpikeskkonna ja sisuga tugev põhikool tugineb perede ja koolieelsete lasteasutuste rajatud alusel.

6. Kutsekool ja gümnaasium on võrdselt väärtustatud teise taseme haridusasutused, mille komplekteerimine toimub valdavalt riikliku koolitustellimuse alusel.

7. Hariduse sisu uuenemine arvestab ühelt poolt ühiskonna ja majanduse (tööturu) ning teiselt poolt õpilase ootuste, võimete ning vajadustega. Toimib õpikeskkond, mis toetab inimese võimekust, isiksuse arengut.

8. Huviharidus, mis toetab lapse isiksuse arengut ning riiklikus õppekavas püstitatud eesmärkide saavutamist, on koolide juures õpilastele tasuta. Huvihariduse õpetajad on tasustatud teiste õpetajatega võrdsetel alustel.

9. Õpetaja staatus ühiskonnas vastab õpetaja rolliga seotud ootustele. Õpetaja töö on väärtustatud ja sellele vastavalt tasustatud.

10. Kõigile täiskasvanutele on loodud elukestva õppe võimalused vastavalt võimekusele ja vajadusele. Osalemine elukestvas õppes on muutunud igapäevaseks ja enesestmõistetavaks.

 

Tagasi kooli 23.02.2009

 Hea kaasmaalane!

Vabariigi President on koos sihtasutusega Noored Kooli algatanud laiapinnalise projekti „Tagasi kooli”, mille eesmärk on tugevdada koolide ja ülejäänud ühiskonna vahelist koostööd.

Pöördume Teie poole üleskutsega liituda 23. veebruaril „Tagasi kooli” algatusega, minnes sel päeval külalisõpetajana mõnda Eesti kooli tundi andma. Sellega aitate kaasa Eesti hariduselu edendamisele. Kui räägite õpilastele oma elu- ja töökogemusest ning jagate nendega oma vaateid Eesti ühiskonnale, aitate seostada koolis õpitut praktilise eluga ja loote tihedama sideme kooli, kasvava põlvkonna ja ühiskonna vahel. Usume, et sellest päevast saavad alguse paljud põnevad ideed, mis viivad tegevusteni, millega soovite kooliellu ja haridusse panustada ka pikemaajaliselt.


23. veebruaril ootavad külalisõpetajaid üle 80 kooli Eesti eri piirkondades. Kuna enamik koolidest ootab külla enam kui ühte külalisõpetajat, siis julgustame Teid 23. veebruaril oma kogemusi jagama minnes kutsuma kaasa ka hea sõbra, pereliikme või kolleegi, et ühiselt värskendada sidet koolieluga!

Et hõlbustada koolide ja külalisõpetajate vahelist suhtlust ning tunni ettevalmistust, oleme loonud „Tagasi kooli” veebikeskkonna www.tagasikooli.ee, mille abil on Teil võimalik vaadata projektiga liitunud koole ja tunni andmiseks registreeruda. Koolide kontaktisikud saavad Teie valmisolekust teada ning võtavad Teiega ühendust, et leppida kokku tunni toimumise täpsemates detailides.

Projektis osalevate koolide nimekiri ei ole praegu veel kaugeltki lõplik. Kui Teie enda kool, Teie lapse kool või praeguse kodukoha kool ei ole nimistus, siis võtke selle kooliga ise ühendust ja uurige, kas nad sooviksid algatusega ühineda. Ainult nii, oma kodanikualgatust ja innukust näidates, suudame saavutada positiivseid muutusi.


„Tagasi kooli” algatuse ning Teie koolitunniga avaldame ühiselt tunnustust õpetaja elukutsele. Õpetaja on hariduse nurgakivi ning tema kujundab harituse ja hariduse kvaliteeti. Sellega seoses kutsume Teid lisaks 23. veebruaril külalisõpetajana tunni andmisele vaatama ringi oma tutvusringkonnas ning soovitama õpetamist oma säravaimatele sõpradele ja tuttavatele. Tunnustage ja julgustage noori õpetajaametit proovima – olgu seda õpingute kaudu Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis või uudses Noored Kooli programmis. Koolis õpetamine vähemalt mõningate aastate jooksul oma elust võiks saada võimekatele ja tegusatele noortele auasjaks, olles neile samas ka tohutult arendavaks kogemuseks: iga õpilase märkamine ja temas õpihimu äratamine on suurim eestvedamise tuleproov. Selle mõtte elluviimine on sihtasutuses Noored Kooli südameasjaks. Programmi kohta leiate lähemat informatsiooni aadressil www.nooredkooli.ee.


Kõike eelnevat kokku võttes: aidake kaasa hariduselu edenemisele! Tulge ja tutvustage õpilastele oma kogemusi ja tegevusvaldkonda 23. veebruaril koolitunnis ning julgustage oma tutvusringkonna noori õpetamist kaaluma!


Järgmine samm: registreerige end „Tagasi kooli” päeval tunni andmiseks aadressil www.tagasikooli.ee.


Teid koostööle kutsudes

Kaire Kroos

Sihtasutuse Noored Kooli tegevjuht ja „Tagasi kooli” projekti juht
Telefon: 628 3660      
E-post: kaire@nooredkooli.ee

 

Hariduse arutelu Riigikogus 13.11.2008

Neljapäeval, 13. novembril 2008 algusega kell 10 toimus Riigikogu täiskogu ees olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti hariduse kvaliteet ja kättesaadavus" arutelu.

Ettekannetega esinesid:
- Peeter Kreitzberg, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
- Toomas Luman, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees
- Peep Mühls, Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees
- Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister
- fraktsioonide esindajad Helmer Jõgi (Ref), Vilja Savisaar (Kesk), Lauri Vahtre (IRL), Maret Merisaar (EER), Karel Rüütli (ERL), Peeter Kreitzberg (SDE)

Sellest Riigikogu istungist tegi Eesti Rahvusringhääling ka täispikkuses (ajavahemikus 10-14) otseülekande ETV kanalil. Otseülekandeid Riigikogu saalist saab vaadata ka veebikaamera abil, vt http://www.riigikogu.ee/otseylekanne.

Harta Ettepanek: Eesti haridus 2018

Harta Ettepaneku kaaskiri

Riigikogu 13.11.2008 istungi stenogramm

Riigikogu pressiteade 13.11.2008: Riigikogu arutas Eesti haridussüsteemi probleeme

11. novembril andis Eesti Koostöö Kogu üle Harta Ettepaneku Riigikogu esimehele ning haridus- ja teadusministrile.

Hariduse kättesaadavus lasteaiast täiskasvanukoolituseni

08.02.2008 Hariduse kättesaadavusel on palju aspekte. Laias laastus võiks hariduse kättesaadavust käsitleda ühelt poolt koolivõrgu probleemina ja teisalt koolisisese õpikeskkonna probleemina. Hariduse rahastamisega seotust ei saa mööda vaadata kummagi probleemi puhul.Hariduslikku kihistumist soodustab kõige enam õppijate sotsiaalmajanduslik tagapõhi. Varakult ilmneb see huvitegevuses ja huvihariduses, mida vanemad oma lastele võimaldada suudavad. Selle mõju võib tasakaalustada vaid omavalitsuse ja riigi aktiivne tegevus loomaks kõigile lastele varakult kvaliteetne hariduskeskkond. Käsitledes haridust süvenevalt individuaalse, mitte ühiskondliku hüvena, süvendame hariduslikku kihistumist, mis veelgi võimendab majanduslikku kihistumist.

Hariduse kättesaadavust mõjutab oluliselt haridusasutuste rahastamine ja juhtimine. Lasteaiaõpetajate omavalitsuseti erinevad palgad, samuti koolide rahastamine õpilaste arvu, mitte reaalselt tehtava töö järgi, seab koolid oma suuruse järgi erinevasse olukorda. Lasteaiakohtade ebapiisavus, haridussüsteemi ja õppekava vähene paindlikkus võivad jätta paljud õppijad varakult olukorda, mida hiljem on raske parandada.

Eestis ei jätku kõigile lastele lasteaiakohti, palju lapsi (vähemalt 600) langeb välja põhikoolist. Osa peab mitu aastat lihtsalt aega veetma, kuni 17-aastaseks saamiseni, enne kui nad lõpetavad igaveseks koolitee ning muutuvad probleemiks meie sisejulgeolekule ja sotsiaalhoolekandele, mõningad küll kasutavad õigust jätkata haridusteed kutseõppes või kaugõppekoolis. Üle poole meie üliõpilastest õpib tasulises õppes, kolmandik lapsi elab vaesuses, paljudele meie kaaskodanikele pole taskukohane võimaldada oma lastele saada huviharidust. Võime öelda, et kvaliteetse hariduse kättesaadavus on ühel või teisel põhjusel Eesti haridussüsteemi tõsine probleem.
Kvaliteetse hariduse kättesaadavus maast-madalast on hariduskorralduse põhiprobleeme.

Meil on kaks võimalust:

1)jätkata koolidevahelist võistlust õppijate arvu ja seega ka parema rahastamise eest, mis süvendaks koolide haridusvõimaluste erinevust, koondades kvaliteetse hariduse vaid linnadesse, maakonnakeskustesse;

2)valida hariduslike võimaluste võrdsuse tee, kindlustades hariduse võrdse kättesaadavuse, sõltumata õppija rahakotist ja elukohast.

Praegu kujuneb Eesti koolivõrk isevoolu teed, koolide omavahelise võistluse käigus: kes suudab endale meelitada rohkem õppijaid. Ka riik ja omavalitsus võistlevad: riik on huvitatud, et võimalikult paljud jätkaksid peale põhikooli õppimist kutseõppeasutustes, aga omavalitsus sellest, et võimalikult paljud jätkaksid omavalitsustele kuuluvates üldhariduslikes õppeasutustes. On kaheldav, kui otstarbekas on see, et 70% noortest jätkab peale põhikooli gümnaasiumides ja ainult 30% kutseõppes. Samasugune probleem puudutab akadeemilise ja rakendusliku kõrghariduse vahekorda.

1. Alusharidus kui alus hariduslike võimaluste võrdsusele. Lapsele kodus tema esimestel eluaastatel loodu ja see, mida lisatakse lasteaedades kasvatuse-õpetamise kaudu, määrab tema kooli minnes väga palju ja annab olulise aluse õppimiseks. Laste ebavõrdsus koolieelse arengu kasvuvõimalustes võimendub esimeste koolipäevade, nädalate ja kuudega ning kasvab iga aastaga. Mida tuleks ette võtta?

2. Kas ja kuidas kindlustada kõigile kuni 18-aastastele noortele parim haridustee?
Ühiskonna majanduslik areng on otseses sõltuvuses noorte haritusest. Sageli seatakse ühtluskooli säilitamise huvides eesmärgiks, et noor inimene istuks põhikoolis vähemalt 17. eluaastani: ükskõik, kas ta õpib midagi, segab lihtsalt teisi või rikub korda. Kas see on mõistlik? Meie keskhariduses on näha liiga terav gümnaasiumi–ja kutsehariduse eristamine, selle asemel et vaadelda neid ühtse keskhariduse eri suundadena. Kutseõppeasutustes on üldhariduse osakaal palju kordi väiksem kui gümnaasiumides. Kas peaksime võimaldama kõigile kutseõppes hõivatuile ühe lisaaasta, et lähendada nende üldharidustaset gümnaasiumiõpilastele? Millise osa laste ja noorte põhi- ning keskharidusest tagab pere, kohalik omavalitsus või  riik? Kas ja kuidas diferentseerida põhiharidust? Kas põhikool ja gümnaasium koos või eraldi? Kas gümnaasium ja kutsekool koos või eraldi? Kuidas kujuneb üleminek põhikoolist gümnaasiumi ja kutsekooli: kas jaotus 70:30 jätkub?
 
3. Hariduse rahastamine. Kas koolide võistlus peade eest on õpilaste huvides?
Hariduse rahastamise senine kord soosib suuri koole põhikoolidest ülikoolideni ning on toonud kaasa võistluse õppijate peade eest. Nn. karbiraha liikumine koos kooli vahetava õpilasega halvendab veelgi väiksemate koolide  õpikeskkonda. Kas uus rahastamismudel on vaba nendest ebakohtadest? Millistel tingimustel saaks kool ise kavandada oma eelarveprojekti, mille omanik seejärel kinnitab ja mida riik finantseerib?

4. Huviharidus kõigile. Kuidas kindlustada huviharidust kõigile? Huvihariduse osakaal õpilase isiksuse, tema oskuste ja teadmiste kujunemises on eriti oluline põhikoolis. Praegu on linna ja maakoolide õpilased ebavõrdses olukorras. Maal tuleb peredel ja KOV-del märksa enam maksta huvirühmade ülalpidamiseks, sest lapsi on vähem ja lisanduvad osalejate transpordikulud. Ka KOV-de tulubaasid on väikestes maaomavalitsustes märgatavalt tagasihoidlikumad kui linnades. Kas riik võtab regionaalsed lahknevused enda vastutusele? Kas huviharidust peab andma vaid huvikoolis? Miks mitte tavakoolis, nn. pikapäevakoolis? Kas enne Nuustakule ja alles siis Pariisi?

5. Kes vastutab koolivõrgu arengu eest õpilaste arvu vähenemise tingimustes? Demograafilise olukorra teravnemine toob jätkuvalt kaasa kõigi koolitüüpide ja -astmete õppijate arvu vähenemise. Konkurents peade eest tugevneb veelgi. Majanduslik kihistumine eirab võrdseid haridusvõimalusi, süvendades hariduslikku kihistumist.

6. Sotsiaalsed tagatised üliõpilastele. Kes ja kui palju maksab kõrghariduse eest? Millised peaksid olema sotsiaalsed tagatised üliõpilastele?

7. Õppijate tervis. Millist hinda maksame hea hariduse või katkenud haridustee eest? Koolimeeldivus ja õpimeeldivus. Õppija tervis kui tagatis kujunevatele oskustele ja teadmistele.
Koolistress, väsimus ja tüdimus. Terviskäitumine. Terviseteenus koolis? Kooliarsti koht  on enamasti kaotatud. Laste paljusid terviseprobleeme ei lahenda vaid kooliõe olemasolu. Kuidas toimida edasi?

8. Mida on õppida Soome kogemusest? Soome kooli on meile seatud positiivse näitena eeskujuks. Kas ja mille poolest on sarnased või eristuvad õpikeskkonnad kahe riigi koolides? Soome ja Eesti perede roll laste hariduses. Riigi osa meil ja naabrite juures alus- ja põhi-ja  kutse- ning keskhariduse tagamisel. Mida võtta, mida jätta?

08.02.2008 Hariduskonverentsi seisukohad

04.08.2008 Muutuste vajadus hariduses – võimalused ja valikud

 

Kutse Harta Foorumile

Head Eesti Koostöö Kogu osalised ja koostööpartnerid!

Eesti Koostöö Kogu osaliste ja koostööpartnerite ühistegevusena valmistatakse ette Harta Ettepanekut riigi esindusdemokraatia institutsioonidele. Ettepanekus soovime fikseerida seisukohad Eesti haridussüsteemi jätkusuutliku arengu tagamiseks ja vajalikud strateegilised sammud 10-15 aastaks

Eesti Koostöö Kogu Harta 2008 tegevusvaldkondades haridust kajastavas osas esitatud eesmärgina ei tohi keegi jääda ilma võimetekohase hariduseta, oluline on tagada tasuta hariduse kättesaadavus kõigil tasemetel.

Oluline on luua alus poliitilise konsensuse kujunemisel majanduse ja ühiskonna vajadusi arvestava konkurentsivõimelise haridussüsteemi arenguks.

Koostöös Riigikogu kultuurikomisjoni, Haridus- ja Teadusministeeriumi jt. partneritega kavandame hariduse kui riiklikult olulise küsimuse käsitlemist sel sügisel. Samas toimub ka Harta Ettepaneku üleandmine Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele.

Harta Ettepaneku formeerimise protsessis toimub järgmise sammuna Harta Foorum, „Eesti hariduse tulevik – võimalused ja valikud“, kus toimuva arutelu õnnestumiseks on Harta osaliste seisukohad haridusvaldkonna strateegilistest valikutest väga olulised.

Ootame Teid Harta Foorumile kolmapäeval, 1. oktoobril k.a. Tallinna Tehnikakõrgkoolis Pärnu mnt. 62 algusega kell 11.00 vastavalt foorumi kavale.

Foorumist osavõtu eelregistreerimiseks palume teatada meie kontaktidele info@kogu.ee või telefonil 6664972 hiljemalt 18. septembriks.

Teesid Harta Foorumile 01.10.2008

Head Harta osalised ja koostööpartnerid!

Eesti Koostöö Kogu Harta osaliste ja koostööpartnerite ühistegevusena oleme ligemale aasta jooksul arutanud Eesti hariduse tuleviku, selle võimaluste ja valikute üle. Nii regulaarselt koos käiva Eesti Koostöö Kogu hariduse toimkonna, mitmete ümarlaudade kui ka käesoleva aasta 5. juunil toimunud eelfoorumi üleskutse on keskenduda seekord eelkõige põhi- ja keskharidusele. Silmas pidades just seda etappi noore inimese elus, sissejuhatust maailma ja platvormi edaspidiseks eluks, valmistame ette Harta Ettepanekut meie riigi esindusdemokraatia institutsioonidele.

Käesoleva kirjaga koos leiate senise laiapõhjalise ühistööna valminud valitud teesid Eesti hariduse tänasest seisust, visiooni homsest ja Harta Ettepaneku võimaliku raamistiku.
Vaatleme lisatud materjale kui ühte võimalikku tööversiooni.

Oleme ettepanekute raamistuses püüdnud piirduda peamisega – Eesti hariduse pikajalise strateegia kujundamine ja selle vastu võtmine Riigikogus ning vastavalt sellele haridusseadustiku uuendamine. Kuid Harta Ettepaneku sisu ja rõhuasetus ongi ju see, mida hakkame foorumil arutama ning mis on avatud headeks mõteteks.

Küsigem seepärast endalt - kas haridussüsteemi tänase seisu hindamisel on valitud kõige tundlikumad alateemad või on jäänud midagi hetkel veel olulisemat märkamata? Millele tuleks suunata peatähelepanu, et visioonis kirjeldatu muutuks Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks igapäevaseks reaalsuseks? Milline on Eesti laste ja noorte haridus ühe inimpõlve pärast?

Neile ja teistele küsimustele otsime koos vastuseid 1. oktoobril Tallinna Tehnikakõrgkoolis kell 11.00 algaval Harta Foorumil „Eesti hariduse tulevik – võimalused ja valikud“.

Eelsesisva arutelu õnnestumiseks on Teie, austatud Harta osaline ja hea koostööpartner, seisukohad haridusvaldkonna strateegilistest valikutest väga olulised.

Kohtumiseni Harta Foorumil!


Lugupidamisega,


Peep Mühls
Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees


29. septembril 2008.a.

 

Eesti haridus 2008

Tänane seis

1. Me soovime jõuda edukate Euroopa riikide hulka. Selleks on vaja lahendada praegused haridusega seotud probleemid. Me soovime, et iga inimene realiseeriks oma põhiseadusliku õiguse haridusele, et selle õiguse realiseerimiseks oleks loodud kõik tingimused.

2. Meie koolide materiaal-tehniline baas on oluliselt kaasajastunud. Õpilastele on tagatud koolitoidutoetus, õppevahendite maksumuse hüvitis, õpilaskodude võrk on laienenud, aga paljud lapsed ei täida koolikohustust või ei omanda põhiharidust

3. Meil on koolide pingeread iga-aastaste riigieksamite sooritustabelitena, rahvusvaheliste testide positiivsed tulemused. Aga edukultuse domineerimine on vähendanud laste kooli- ja elurõõmu.

4. Meil on tervist edendavad lasteaiad ja koolid, on liikumine "suitsuvabad klassid". Aga noorte tervisthävitav käitumine – suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, koolis aset leidev vägivald jne. – näitavad kasvutendentsi.

5. Meil on noore õpetaja tugiprogramm ja starditoetus ning õpetajatele sülearvuti riigihange. Aga õpetajakutse ja õpetajaks õppimine ei ole noorte seas piisavalt populaarne, veel on puudus õpetajatest teatud erialadel ja osades koolides

6. Meie õpilaste arv on vähenenud kolmandiku ja koolide arv kuuendiku võrra. Aga meil ei jätku vahendeid normkoormusega õpetajate keskmise palga viimiseks riigi keskmise palgani.

7. Meil on riiklik koolitustellimus kutsekoolidele, aga tööturul napib haritud asjatundlikke noori. Liiga paljud katkestavad enneaegselt õpingud kutsekoolides ja gümnaasiumides.

8. Meil on rida valdkondlikke arengu- ja tegevuskavasid, aga meil puudub riiklikul tasandil ühtne haridusstrateegia.

9. Haridusse panustamine tõstab ühiskonna arengupotentsiaali. Aga kasvav potentsiaal vajab oma arenguks keskkonda, mida meil praegu veel täies ulatuses ei ole.
 

Eesti haridus 2018

Visioon

1. Pikaajalise haridusstrateegia ellurakendamine on taganud tervikliku ja süsteemse lähenemise haridusele, kus erinevad haridusastmed ja üleminekud sujuvalt haakuvad.

2. Tagatud on võrdväärsed võimalused kvaliteetse hariduse kättesaadavuseks kõigil haridusastmetel ja tasemetel ning loodud vaimselt ja füüsiliselt turvaline arengukeskkond Eesti kõigis piirkondades.

3. Õppe sisu ja korraldus on paindlik ning lähtub õpilaste individuaalsetest vajadustest ja võimetest.

4. Kool on keskendunud noore inimese väärtusmaailma kujundamisele - olles avatud ühistööks ning  kasvatades üksteist austavaid ja eripära väärtustavaid, nii oma kui teisi kultuure austavaid kodanikke.

5. Kaasaegse õpikeskkonna ja sisuga tugev põhikool tugineb perede ja koolieelsete lasteasutuste rajatud alusele. Põhikoolid tagavad lastele ka kodulähedase alghariduse kättesaadavuse.

6. Kutsekool ja gümnaasium on samaväärsed teise taseme haridusasutused.

7. Koolides töötavad väärikad, motiveeritud ja asjatundlikud õpetajad.

8. Kooli juures korraldatud huvi(haridus)-õpe on õppijale tasuta ja toetab lapse isiksuslikku arengut ning riiklikus õppekavas püstitatud eesmärkide saavutamist, pakkudes individuaalseid võimalusi.

9. Kvaliteetsed tugiteenused on tagatud kõigile õpilastele olenemata nende elukohast.

10. Koolivõrgu korrastamine toimub ühtsetel alustel ja arvestab regionaalseid vajadusi.



Eeldused visiooni saavutamiseks


1. Pikaajalise haridusstrateegia koostamine ja vastuvõtmine Riigikogus lähema paari aasta jooksul.

2. Haridusstrateegiaga kooskõlalise uue põlvkonna haridusseadustiku loomine ja rakendamine.

3. Haridusprotsessi osapoolte (õpilaste, õpetajate, lapsevanemate, koolijuhtide, tööandjate) õigused, kohustused ja vastutus on tasakaalus.

4. Haridusuuendus tugineb kõigi osapoolte initsiatiivile ning heade kogemuste ja haridusuuringute tulemuste analüüsile.

5. Hariduse sisu uuendamisel arvestatakse ühelt poolt ühiskonna ja majanduse, teisalt iga õppuri ootuste ning vajadustega.

 

Eesti Koostöö Kogu Harta Ettepaneku "Eesti haridus 2018" Redaktsioonikomisjon

1. Olav Aarna - Eesti Haridusfoorum

2. Eve Eisenschmidt - Tallinna Ülikool

3. Enn Kirsman - Lastevanemate Liit

4. Tarmo Kriis - Tööandjate Keskliit

5. Volli Kalm - Tartu Ülikool

6. Peep Mühls - Eesti Koostöö Kogu juhatus

7. Ott Kasuri, Valvo Paat - EMOL

8. Grete Mägi - Üliõpilaskondade Liit

9. Mati Salundi - Eesti Koostöö Kogu

10. Jana Schmidt - Õpilasesinduste Liit

11. Urmas Sutrop - Eesti Koostöö Kogu nõukogu

12. Ago Tuuling - TALO juhatus

13. Üllar Vahtramäe - Järva maavanem

14. Jüri Raidla - Raidla LEJINS NORCOUS Advokaadibüroo

 

Harta Foorum „Eesti hariduse tulevik – võimalused ja valikud“

Harta Foorum „Eesti hariduse tulevik – võimalused ja valikud“
1. oktoobril 2008 Tallinna Tehnikakõrgkoolis (Pärnu mnt 62)
 

Kava

10.30 – 11.00 Osavõtjate saabumine, registreerumine, tervituskohv

11.00 Avamine

- Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls

- Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves 

11.15 Foorumi rakendamine

- Foorumi eestseisus: Olav Aarna, Joonas Pärenson, Eve Eisenschmidt

Ettekanded

11.25 Püsiv ja muutuv Eesti haridussüsteemis - Mait Klaassen, Eesti Maaülikooli rektor

11.50 Haridus ja väärtused - Margit Sutrop, Tartu Ülikooli professor

Sõnavõtt: Peeter Kreitzberg, Riigikogu kulturikomisjoni esimees

12.15 Paneeldiskussioon

Diskussiooni teemad: 
- (Põhi)hariduse sisu. Õppekavaarendus. 
- Koolivõrk (2008-2018). Koolivalikut mõjutavad tegurid. 
- Tugev põhikool. Määratlus ja perspektiivid. 
- Kutsekool ja gümnaasium.

- Riigi ja KOV suhe teise taseme hariduses

Paneelis osalevad:

Õpilasesinduste Liit - Jana Schmidt
Üliõpilaskondade Liit - Grete Mägi
Tööandjate Keskliit - Tarmo Kriis
Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Linnade Liit - Valvo Paat, Saku vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik
Viljandi maavanem - Kalle Küttis
TALO - Sven Rondik

13.30 Lõuna. Intervjuuvõimalused pressile. 

14.30 Paneeli jätk ja avatud mikrofon – läbirääkimised Harta Ettepaneku koostamiseks

17.00 Foorumi lõpetamine ja „Kellaviietee“

Harta Foorumi fotod

Teesid foorumile: Tänane seis. Visioon. Eeldused visiooni saavutamiseks

Kaaskiri Foorumi teesidele

Foorumi kajastus Õpetajate Lehes 10.10.2008, Sirje Tohver

 

Pala foorumi pöördumine

Haridusminister Tõnis Lukasele
Sotsiaalminister Maret Maripuule
Regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile

10. oktoobril 2008. aastal toimus A. Haava nim. Pala Koolis foorum teemal „Õpilaskodu – kellele, milleks?“, mille fookuses oli õpilaskodu tähtis roll koolikohustuse täitmise tagamisel ja põhihariduse omandamisel.

90 foorumil osalejat kuulasid ettekandeid, tutvusid õpilaskodu uuringuga, osalesid rühmatöös.
Foorumist osavõtjad esitavad pöördumise avaliku võimu ja üldsuse esindajatele, kellest sõltub õpilaskodude jätkusuutlikkus ja areng.

PÖÖRDUMINE

Foorumist osavõtjad on seisukohal:
1. Õpilaskodude projekt on osutanud põhikoolist väljalangevuse ennetamise tõhusaks meetmeks. Aastatel 2002-2008 lõpetas põhikooli 3200 õpilaskodudes riiklikult toetatavatel kohtadel elanud õpilast.
2. Õpilaskodu osutatavate teenuse tulemuslikkus sõltub tugispetsialistide olemasolust, tugiteenuste kvaliteedist ja järjepidevast võrgustikutöö rakendamisest.
3. Õpilaskodude töö toetab potentsiaalsete koolist väljalangejate ja tänavalaste arvu vähenemist.
4. Õpilaskodus elamisel säilib side vanemate ja lapse vahel erinevalt asenduskodus elamisest, mis tagab lapsele turvatunde ning toetab spetsialistide töö tulemuslikkust.
5. Säilib perekonna vastutus ja kohustused lapse ees, mis annab lapsele võimaluse naasta pärast põhikooli lõpetamist koju ja saada pere toetust.

Ettepanekud:
1. Määratleda/ täpsustada sihtrühm, kellele on mõeldud üldhariduskooli õpilaskodus riiklikult toetatavad kohad.
2. Määratleda õpilaskoduga üldhariduskooli roll põhihariduse ja sotsiaalsete oskuste omandamisel.
3. Haridus- ja Teadusministeeriumil kaaluda võimalust sätestada õpilaskodude riiklikult toetatavte kohtade kulude katmine riigeelarvest sihtotstarbelise eraldisena rahastamismudeli osana koolide pidajatele, lähtudes EHISesse 10.novembri seisuga kantud konkreetsetest õpilaste arvust õpilaskodus.
4. Diferentseerida kohatoetuse maksmine sõltuvalt õpilaskodus osutatava teenuse tegelikust mahust ja õpilaskodu tüübist (100% riiklikult toetatavaid kohti-osaliselt riiklikult toetatavate kohtadega õpilaskodu).
5. Välja töötada õpilaskodu personali miinimumkoosseis erinevate õpilaskodu tüüpide jaoks.


Foorumist osavõtjate ja korraldajate nimel

Ale Sprenk Krabi Põhikooli direktor   78 7120, 521 9034      
Aivar Soe Rapla MV haridus- ja kultuuriosakonna juhataja 5484 1125, 504 7989      
Vanemliku hooleta lapsele on õpilaskodu kindlaks toeks ja parimaks teiseks koduks.
Vajalik on tõhusam koostöö õpilaskodude jätkusuutliku arengu nimel.

SELGITUSED:

1. Põhiseaduse §37 – Igaühel on õigus haridusele.
Õpilaskodude moodustamise eesmärk – tagada normintellektiga stoimetulekuraskustes perede lastele võimalus põhihariduse omandamiseks.
Lapse õiguste konvensioon §41
„Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides ei ole lubatud jääda sellesse keskkonda, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile“.

Õpilaskodu pakub võimalust perekonnast ajutiselt eemal viibida, jättes samas perekonnale vastutuse ja kohustuse oma lapse eest hoolitseda. Selline lähenemine aitab last tema kodus ja vanemat temalt lapse hooldusõigust ära võtmata.
2. Õpptöö toimub RÕK alusel, kuid õpilaskoduga koolis on tähtis roll kasvatustööl ja lapse esmaste vajaduste rahuldamisel, mis eelneb õppetööle. Järjest enam esineb lastel tõsiseid käitumisprobleeme, töö- ja korraharjumustest võõrdumist ning pikka aega koolist eemal viibimist enne õpilaskodusse jõudmist (kuid, aasta, isegi 2 aastat). Suureneb vajadus õpilaskodu õpilaste eraldi rühmades õpetamise järele.
3. Vajalik on kohatoetuse kasv seoses elatustaseme kallinemise ja õpilaskontingendi raskemaks muutumisega, mis nõuab järjest enam tugipersonali rakendamist. Kohatoetuse periood 9,5 kuud ei toeta õpilaskodu jätkussutlikku toimimist (töötajad on palgal 12 kuud aastas).
4. Kohatoetuse diferentseerimisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid:
• õpilaskodu avatud 5 või 7 päeva nädalas;
• tugissüsteemide rakendamine õpilaskodus (psühholoog, sotsiaalpedagoog, med.õde, eripedagoog, abiõpetaja )
• kogu õpilaskodu õpilaste ja riiklikult toetatavate (sotsiaalprobleemsete perede laste) õpilaste suhtarvud, millest tulenevad KOV kohustused, kus õpilaskodu asub.
• Ringitöö rakendamine sotsiaalsete oskuste omandamiseks ja vaba aja sisustamiseks. (palk+vahendid)
5. Personali miinimumkoosseis õpilaskodu töö tulemuslikkuse tagamiseks:
• Ühe kasvataja rühmas 10 õpilast (õpilaskontingent muutub iga aastaga „raskemaks“, järjest enam vajalik individuaalne lähenemine ja tegelemine)
• Tugipersonal – psühholoog, sotsiaalpedagoog, abiõpetaja (õppetundidesse ja õpilaskodusse), eripedagoog (parandusõpe jne), med.õde

Korraldajad ja toetajad: Eesti Koostöö Kogu, Hariduskorralduse Nõukoda, Rapla MV Jõgeva MV, Krabi PK, Varstu VV, Pala Kool, Pala VV, Järva Jaani G, Adavere PK, Voore PK, J. V. Veski nim. Maarja PK, Haridus- ja Teadusministeeriu.

 

Pala kooli mõttetalgud "Õpilaskodu - kellele, milleks?" 10.10.2008

10. oktoobril 2008 Jõgevamaal Pala Koolis toimusid mõttetalgud, mille korraldamisel osales ka Eesti Koostöö Kogu.

Foorumi tutvustus ja päevakava

Foorumi materjalid Pala kooli kodulehel

Maakoolide töörühm

Maakoolide töörühma koosolek
10.detsembril 2008 Viljandimaal Suure-Jaani valla Sürgavere Põhikoolis

Kava

11.00 Tervitus ja oma kooli tutvustus - Aires Põder, Sürgavere PK direktor

11.15 Senitehtust: tagasivaade 2008 perioodile - Mati Salundi, SA Eesti Koostöö Kogu

11.30 Vaade - Aktuaalset riigi hariduses - Peeter Kreitzberg, RK kultuurikomisjoni esimees

Diskussioon

12.15 Jätkusuutlik tugev (põhi)kool Viljandimaal- Kalle Küttis, Viljandi maavanem Suure-Jaani valla haridusasjadest päevateemal

- Jüri Hansen, Suure-Jaani vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik

13.00 Lõuna Sürgavere Põhikoolis

13.45 Diskussioon: Tugev põhikool aastal 2008 ja aastal 2018

15.00 Informatsioon ja kohapeal algatatu kohvipausiga jätkates:
          • Riikliku õppekava arendamisest. Põhikooli õppekavast - ettekandja kokku leppimisel
          • Projektist „Koolivalikut mõjutavad tegurid“ - Mati Salundi, SA Eesti Koostöö Kogu

16.00 Kokkuvõtted ja koosoleku lõpetamine

Korraldajad jätavad endale õiguse teha kavas muudatusi.

Osalevad: maakooli töörühma liikmed, Viljandi maavalitsuse ja Suure-Jaani vallavalitsuse ja volikogu esindajad ning Sürgavere Põhikooli pedagoogid.

Koolivalikut mõjutavad tegurid

Mis mõjutab koolivalikut?

Esitlus-ümarlaud
koolikorraldusest uueneva haridusseadustiku valgusel ja 2008. aastal kooli astunud laste vanemate küsitluse tulemustest

teisipäeval, 17.veebruaril Tallinnas, Tallinna Polütehnikumi aulas (Pärnu mnt. 57)

10.30 Tervituskohv

11.00 Avamine
- Peep Mühls, Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees
- Epp Rebane, haridus- ja teadusministri nõunik

11.05 Sissejuhatus ümarlauale

11.15 I paneel: Koolivalikut mõjutavad tegurid

1) Vaateid koolivaliku lähtekohtadele
- Mati Salundi, SA Eesti Koostöö Kogu programmijuht
- Anne Tiko, Tallinna Ülikooli dotsent

2) Laste valmisolek kooliks
- Marika Veisson, Tallinna Ülikooli professor
- Heda Kala, Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse peaekspert

3) Kodu ja kooli koostöö
- Kristiine Vahtramäe, Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige

4) Kooli valik õpilase vaates
- Kristo Peterson, Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja

12.30 Kohvipaus

12.50 II paneel: Kuhu liigud, põhikool? (Koolikorralduse ja hariduse sisu aspektist)

1) Kool ja koolivõrk- omavalitsuse otsustamisel
- Ott Kasuri, EMOVL tegevdirektor.

2) Kas keskharidus kõigile?
- Väino Rajangu, Tehnikaülikooli professor
- Ain Saaret, Tallinna Polütehnikumi arendusdirektor

3) Meie kool on hea kool
- Raili Sirgmets, Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse direktor

4) Põhikool ja gümnaasium – koos, eraldi või kõrvuti?
- Toomas Kruusimägi, Tallinna Inglise Kolledži direktor, Koolijuhtide Ühenduse esimees.

Diskussioon:
Reageeringuid vanemahinnangutele ja seisukohti koolikorralduse aktuaalsetes küsimustes

14.00 -14.30 Kokkuvõtted ja lõpetamine

Moderaator: Mati Salundi

Korraldajad jätavad endale õiguse teha kavas muudatusi.

 

Kutse esitlus-ümarlauale

Head Harta osalised ja koostööpartnerid!

Eesti Koostöö Kogu Harta osaliste ja koostööpartnerite ühistegevusena koostasime 2008. aastal Harta Ettepaneku ja visiooni “Eesti haridus 2018”. Need dokumendid andsime üle Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Meie initsiatiivil arutas Riigikogu haridust kui riiklikult tähtsat küsimust 13. novembril 2008.
Harta Ettepanekuga juhtisime tähelepanu Eesti hariduse pikaajalise strateegia kujundamise ja selle vastuvõtmise vajadusele Riigikogus ning vastavalt sellele haridusseadustiku uuendamisele.

Keskendudes põhi- ja keskhariduse sõlmküsimustele vastuste otsimisele pöördusime 2008. aastal kooli astunud laste vanemate poole. Koostöös Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudiga viisime läbi uurimuse „Koolivalikut mõjutavad tegurid“, mille tulemusi tutvustame ümarlaual 17. veebruaril Tallinna Polütehnikumi aulas.

Kutsume teid ümarlauale, et arutada ka põhi- ja teise taseme hariduse aktuaalseid küsimusi, koolikorraldus ja hariduse sisu sealhulgas.

Eelseisvate arutelude õnnestumiseks on Teie, austatud Harta osaline ja hea koostööpartner, osalus ja seisukohad haridusvaldkonna strateegilistest valikutest väga olulised.

Kohtumiseni ümarlaual!

Lugupidamisega,

Peep Mühls
Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees