Konkurss ekspertide leidmiseks

Eesti Koostöö Kogu (EKK), Eesti Haridusfoorum ning Haridus- ja Teadusministeerium on algatanud Eesti haridusstrateegia aastani 2020 koostamise (vt http://www.kogu.ee/). Eesmärgiks on koostada strateegia, mis oleks selgelt fokusseeritud haridussektori võtmeteemadele - teemadele, kus on senise arengu käigus ilmnenud vastuolud või probleemid ning mille lahendamisest sõltub olulisel määral Eesti hariduse ja kogu meie ühiskonna jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime. Strateegia väljatöötamist rahastab ESF. Valmimise tähtaeg hiljemalt 1. juuli 2011.

Strateegia ettevalmistamine on jaotatud kolme teemavaldkonda: (1) hariduses osalemine, (2) hariduse korraldus ja (3) õppeprotsess. Iga teemavaldkonna läbitöötamiseks moodustatakse ekspertgrupid, kuhu käesoleva konkursiga otsitakse eksperte. Tööülesanne, millega saab tutvuda allpool, määratleb ekspertgruppide töö lähtekohad, sisu, korralduse ja ajakava.

Täpsem informatsioon siit: Konkurss ekspertide leidmiseks

Eesti Inimvara Raport (IVAR)

15.juulil 2010 esitlesid Eesti Koostöö Kogu ja Säästva arengu komisjon Naba lasteaias Pirital esimest Eesti Inimvara Raportit (IVAR). Erinevalt Koostöö Kogu poolt igaaastaselt väljaantavast Eesti Inimarengu Aruandest, mis keskendub Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi analüüsile, on IVAR eelkõige poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb kompleksselt Eesti inimvara pikaajalisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi aastal 2010 ning esitab ettepanekud Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ja avalikkusele aruteluks.
 

Kahe aastakümnega on Eesti saavutanud suured rahvusvahelise tasandi eesmärgid: oleme liitunud Euroopa Liidu, NATO, Schengeni ja OECDga ning peagi liitume ka eurotsooniga. See võimaldab asuda meie siseelu parimal viisil korraldama, sh tasakaalukalt käsitlema Eesti jaoks olulisi strateegilisi valikuid, mis eelkõige puudutavad meie inimvara, riigi toimimise tegusust ja efektiivsust, jt teisi seni delikaatseid teemasid.

2009. aasta juunis esitas Eesti Koostöö Kogu Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele ettepaneku hakata senisest enam tähelepanu pöörama meie inimvaraga seotud teemadele.Meie inimvara on üks peamisi Eesti pikaajalise arengu võtmeküsimusi. Eesti väiksuse juures on inimvaral riigi jätkusuutlikkuse tagamisel oluline roll, märksa suurem, kui suurriikides. Inimvara moodustavad inimesed, nende tervis ja töövõime ning personaalne kvaliteet – haritus, oskused ja võimed. Inimvara rakendamisel on kriitilise tähtsusega majanduse ja tööhõive struktuur, rahvakehandi sotsiaalne sidusus, kultuuri ja väärtuste ühtsus ning avatus ja motiveeritus uuteks arenguteks. Raport keskendubki just nendele küsimustele ja vastavatele poliitikasoovitustele.

Säästva Arengu Komisjoni poolt valitud raportöörina on Eesti Koostöö Kogul valminud Eesti Inimvara Raport (IVAR). Tunnustatud Eesti teadlaste poolt koostatud raport arvestab muuhulgas äsja vastuvõetud Euroopa Komisjoni strateegia „Euroopa 2020. aastal” ja strateegia „Säästva Eesti 21” põhimõtteid. Raporti koostamisel osalesid Anzori Barkalaja, Raul Eamets, Mati Heidmets, Maris Jesse, Rainer Kattel, Aado Keskpaik, Jaak Kliimask, Garri Raagmaa (toimetajana), Antti Roose, Viive-Riina Ruus, Tiit Tammaru ja Erik Terk. Raportit retsenseerisid ja aitasid koostada Marju Lauristin, Ivi Proos, Eva-Maria Asari, Ain Aaviksoo, Raivo Vare ja Eesti Koostöö Kogu meeskond.

Inimvara raport koosneb järgmistest osadest: sissejuhatus (ptk 1), inimvaraga seotud mõistete selgitus (ptk 2), teemapeatükid, mis esitavad detailsema käsitluse (ptk-d 3–9), kokkuvõte ja poliitikasoovitused (ptk 10) ning lisad (ptk 11). Allikaviited on esitatud lisas.
 

 

Eesti Koostöö Kogu

Eesti Koostöö Kogu (EKK) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik. EKK sihiks on oma osaliste seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes.

Eesti Koostöö Kogu on rajanud Vabariigi President, koostöövõrgustikku kuulub praegu 73 erinevat osalist. EKK tegutseb Vabariigi Presidendi Kantselei bilansis oleva sõltumatu sihtasutusena, mille strateegilised suunad määrab EKK Nõukogu ning tegevust juhib juhatus.

EKK tegevuse aluseks on osaliste vahel kokku lepitud Harta, mis on koostatud kolmeks aastaks. Praeguses EKK Hartas 2008 on prioriteetsete tegevusvaldkondadena määratletud:
- haridus
- rahvustevahelised suhted
- majandus ja tööjõud
- rahvastik ja rahvatervis

Nendes valdkondades toimuvat koostööd koordineerivad igapäevaselt EKK programmijuhid. Koondades Harta osaliste ideed ja seisukohad aitab EKK korraldada nende avalikuks tutvustamiseks ja analüüsiks erinevaid foorume ning sõnastada Harta Ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavale institutsioonile ja avalikkusele. EKK tegevuse väljund on ka iga-aastane Eesti Inimarengu Aruanne, mis koondabki prioriteetsete valdkondade põhjalikud käsitlused. Samuti ilmub EKK toel Eesti Päevalehe ühiskondlik-poliitiline ajakiri "Möte". 

EKK on koostöövõrgustikuna avatud uutele osalistele, värsketele ideedele ja aktuaalsele infole - ikka selle nimel, et arendada Eestis kodanikuühiskonda ning tihendada osalus- ja esindusdemokraatia vahelist dialoogi.

EKK Harta eelkäija oli ühiskondlik lepe, mis sõlmiti 20. oktoobril 2003.a. Vabariigi President muutis oma otsusega 25. oktoobril 2007. aastal Ühiskondliku Leppe SA Sihtasutuseks Eesti Koostöö Kogu. Uuenenud institutsioon sai oma tegevuseks uue põhisisu, eesmärgid ja töökorralduse, mis on sätestatud Hartas ja Harta statuudis.